Allar Jõksi intervjuu "Jõks tunnistas poliitikasse sekkumist", Pärnu Postimees 21.04.2005, Hille Tänavsuu
Õiguskantsler Allar Jõks on rahul, et riigikohtu üldkogu tunnistas tema taotluse alusel kehtetuks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse sätte, mis keelustas valimisliidud.
“Arvan, et iga inimene on rahul, kui ta teeb oma tööd ja sellel on tulemust näha. Minu ülesanne oli asi algatada, riigikohus lahendas selle nii. Tähendab, olen oma tööd hästi teinud. See oli demokraatia võit,” märkis õiguskantsler.
Innuka spordimehena võrdles ta 2002. aastal alanud valimisliitude keelamise-lubamise saagat jalgpalliga sellest mõttes, et nüüd on riigikohus kahel korral näidanud paljudele poliitilistele erakondadele kollast kaarti.
Riigikohtu otsus tähendab, et eelseisvatel kohalikel valimistel võivad kandideerida erakondade nimekirjade kõrval ka valimisliitude nimekirjad. Milles on iva?
Iva on selles, et kohalikel valimistel peavad olema esindatud kohalikud huvid kõige laiemal tasandil. Et kõik saaksid edukalt kandideerida, valida ja et need valimised ei oleks ainult erakondade jaoks, monopoliseeritud.
Teie oponendid on põhjendanud valimisliitude keelustamist nende nõrga poliitilise vastutusega. Mis on poliitiline vastutus?
Riigikohus ütles, et niisama oluline, kui on poliitiline vastutus, on põhiseaduse põhimõte, et valimised peavad olema representatiivsed ehk haarama laiu hulkasid. Poliitiline vastutus on oluline, kuid ainuüksi see ei kaalu üles teisi asju.
Rahvas saab valimistega panna poliitikuid vastutama. See tähendab, kui keegi on teinud midagi, mida valija ei pea õigeks, on võimalik, et valija näitab talle järgmine kord punast tuld. Seetõttu saab valija poliitilist vastutust rakendada.
Pärast võimuvahetusi pealinnas, Toompeal, Pärnus ja mujal ei kipugi rahvas eriti valima.
Olen nõus, et poliitikategemise maine on praegu väga madal. See toob kaasa ohu, et valimistel ei taheta osaleda. Kui osalusprotsent langeb, on see riikluse seisukohalt väga ohtlik, ükskõik, kas räägime kohalikest, Riigikogu või europarlamendi valimistest.
Riigikohtu kohtunik Jüri Põld nimetas oma eriarvamuses valimisseadusi sensitiivseks. Kuidas seda mõista?
Valimisseaduste muutmisega on väga lihtne oma võimu kindlustada või võimule pääsemist kergendada. Selles mõttes on see küll sensitiivne, et seal on väga palju erinevaid huvisid.
Ega see paha ole. Nüüd on jäänud mulje, et õiguskantsler võitleb erakondade vastu. Ma ei võitle erakondade vastu. Erakonnad olid, on ja peavad jääma. Nad on demokraatia alustalad.
Ma olen selle vastu, kui kogu võimu teostamine antakse ainult erakondade kätte ja öeldakse, et ainult erakonnad on need, kes suudavad. Konkurents viib asju edasi. Kui oleks rohkem konkurentsi, oleks niisuguseid võimuvahetusi vähem, nagu on toimunud pealinnas viimase poole aasta jooksul.
Mis saab edasi?
Riigikogu ei pea seadust muutma. Säte, mis valimisliidud keelustas, on tunnistatud kehtetuks. Jõustub olukord, mis oli 2002. aasta valimiste hetkel.
Tänasest päevast võib hakata valimisliite moodustama.
Ma ei välista, et mõne aja pärast, kui omavalitsusi on vähem ja nad on suuremad, kaotavad valimisliidud oma mõtte. Ka võib kaaluda nende keelustamist suuremates omavalitsustes. Praegu aga alternatiive ei ole.
Erakondi rahastatakse riigieelarvest ka kohalike valimiste valimistulemuse alusel. Kas ka valimisliidud hakkavad raha saama?
Erakondade rahastamise põhimõtteid tuleb põhjalikult analüüsida, siin võib olla vastuolu. Kui näiteks Pärnus kandideerivad kõrvuti erakond ja valimisliit, mõlemad osutuvad valituks ja koguvad ühepalju hääli, siis erakond saab raha, mida võib oma tööks kasutada, valimisliit aga ei saa. Tekib võrdsuse küsimus.
Minu tõstetud küsimus ei tähenda aga seda, et valimisliitudele tuleks raha anda. Seda ei saa teha, sest valimisliidud ei ole selgelt organiseerunud, registreeritud ja vormistatud. Pigem võiks taastada endise olukorra, kus erakonnad saavad riigieelarvest raha vastavalt Riigikogu kohtade arvule.
Erakondadesse ühinevad inimesed vabatahtlikult mittetulunduslikel põhimõtetel. Erakonnad on ka MTÜd. Kas on õige neid riigieelarvest toetada?
MTÜga võrreldes on erakondadel suuremad õigused ja kohustused. Nende tegevust sätestab eraldi seadus. Seda küll kahtluse alla panna ei saa, et erakondasid riigieelarvest rahastatakse. See pole põhiseaduse ühegi sättega vastuolus.
Mõnes riigis ei rahastata, aga siis rahastavad neid äriühingud. Tuleb kaaluda, mis on riigi seisukohalt kasulikum. Meil ei tohi äriühingud enam erakondi toetada.
Kas on veel seadusi, mis demokraatiat pärsivad või selle põhimõtteid riivavad?
Demokraatiat ei ole kunagi piisavalt.
Üks asi on Riigikogu liikmete kuulumine kohalikesse volikogudesse. Riigikohtu otsusest saime kindlust ja indu, et selle küsimusega edasi tegelda ja see vaidlustada. Mul oli sellest ka presidendiga juttu ja olime ühisel meelel, et Riigikogu liige ei peaks kuuluma samal ajal kohalikku volikokku.
Kas te ei karda uusi süüdistusi selle kohta, nagu sekkuksite poliitikasse?
Ma ütlen teile avameelselt – teen praegu sellise ülestunnistuse, mida ma ei ole Eestis veel teinud. Sekkusin tõesti poliitikasse. Ja tegin seda teadlikult. Õiguskantsleri ülesanne ongi sekkuda poliitikasse, mille sisuks on ebaõigluse kehtestamine, ebademokraatlike vahendite kasutamine ja seeläbi isikute põhiõiguste rikkumine.