Allar Jõksi intervjuu "Jõks toetab presidenti «kahe tooli» seaduse keelus", Postimees 01.06.2005, Rasmus Kagge
Seadus, mis lubab riigikogulasi ka volikogudes istuda, on põhjustanud valimiste eel terava juriidilise vaidluse parlamendi ning president Arnold Rüütli ja teda toetava õiguskantsler Allar Jõksi vahel.
12. mail kiitis parlament heaks oma töökorra muutmise seaduse, mis lubab saadikutel pärast valimisi kuuluda ka linna- ja vallavolikogudesse.
Üleeile näitas aga Rüütel seadusele punast tuld, sest see on tema silmis vastuolus põhiseadusega – võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiibiga.
Riigikogulased on üllatunud, sest vaid nädal tagasi oli Rüütel välja kuulutanud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, mille üks muudatus lubab olla nii parlamendi kui volikogu toolil.
Ent kui parlament kiitis mai hakul heaks e-valimiste seaduse, siis nädal tagasi jättis riigipea sellegi välja kuulutamata, jälle vastuolu tõttu põhiseadusega. Parlament võitleb vastu, teatades, et üksteisest on mööda räägitud, pannes seaduse muutmata kujul lähiajal uuesti hääletusele.
Unustada ei saa ka parlamendi kaotust õiguskantslerile, kes viis otsuse keelustada valimisliidud riigikohtu ette ja saavutas aprillis ka kohtuvõidu. Taas on küsimus vastuolus põhiseadusega. Valimisliidud on taas lubatud.
Õiguskantsler Allar Jõks, aidake selgitada. Üleeile ütles president riigikogu seadusele, mis lubab neil kuuluda ka volikogudesse, «jah», nädal tagasi aga «ei».
Kuulutades välja kohalike omavalitsuste korralduse seaduse, käitus president riigimehena, sest kui ta otsustanuks teisiti, oleks tekkinud suur segadus. Nimelt on selles seaduses väga palju teisi väga olulisi sätteid ja ühe vastuolu tõttu need jõustamata jätta poleks olnud õige.
Seaduse parandus, millele president esmaspäeval «ei» ütles, puudutas aga üksnes riigikogu liikmete õigust istuda kahel toolil. Kuivõrd need kaks seadust on erineva jõuga ning riigikogu töökorra seadus on põhiseaduse mõistes tugevam, siis tänu sellele muutub kohaliku omavalitsuste korralduse seaduse säte kahel toolil istumise kohta kehtetuks.
Olete nii selles kui e-valimiste küsimuses asunud presidendi poolele. Kas riigikogu on siis juriidiliselt ebapädev, et juba mitmenda seaduse vastuvõtmisel on mindud vastuollu põhiseadusega?
Ma arvan, et see on üleminekuaja küsimus. Ehk järgmisteks valimisteks on sellised vaidlused vaieldud.
Praegu on see aga paratamatu, sest kohalikel valimistel või üldse valimistel ei tohi esikohale seada kitsalt erakondlikke huve. Paraku näen vähemalt paaris kohas eelkõige erakondlikke huve teiste huvide ees prevaleerimas. Kuid olen optimist, järgmine kord see ehk nii ei ole.
Millest siis ikkagi vastuolud?
Ma ei näe põhjust olukorda dramatiseerida. See, et vaidlused toimuvad, on täiesti normaalne, sest vastasel korral poleks õiguskantslerit vajagi.