"Jõks õhutab kodanikke isikuandmeid kaitsma", Postimees

Postimees 13.05.2005,  Andrus Nilk

Õiguskantsler Allar Jõks soovitab inimestel oma isikuandmeid jagada üksnes hädavajalikel juhtumitel, sest andmekaitseseadused on puudulikud.
Jõks ütles, et mõtleb enne järele, kui ankeedi täidab ja sellele oma allkirja annab, ning küsib ankeedi koostajalt, kuidas andmeid kasutatakse.
«Sellegipoolest saan sageli rämpsposti ja äriühingutelt südamlikke pöördumisi tulla kliendiks, vahetada mobiilioperaatorit või panka,» märkis ta.
Jõksi sõnul napib inimestel teadmisi, kas riik ja äriettevõtted rikuvad põhiseaduslikku õigust eraelu puutumatusele. «Kui inimene ei tea oma õigusi, siis tal pole neid,»lisas ta.
Äratamaks vaidlusi isikuandmete kasutamise ja andmekaitse seadusandluse puudulikkuse üle, kutsus Jõks tänaseks kokku teaduskonverentsi «Infonälg vs privaatsusjanu».
Lisaks eesmärgile parandada õiguskorda on konverentsi siht kodaniku valgustamine.
Õiguskantsleri sõnul on seadustes puudulikult reguleeritud tööandja ja töötaja suhted.
«Võimalikke vaidlusi selle üle, kas tööandjal on õigus töötaja e-posti lugeda, lahendatakse töölepinguseaduse, avaliku teenistuse, isiku andmete kaitse seaduse põhjal,» selgitas õiguskantsler.
Jõks peab õigustatuks tööandja soovi kontrollida töövahendite kasutamist, sest ta peab teadma, kas töötaja teeb tööd. «Samas on töötajal õigus kaitsta oma eraelu,» arutles ta.
Jõksi sõnul pole piiritletud, kui palju tohib tööandja inimese tervise kohta teada.
«Näiteks politseiniku ja lenduri kehalist seisundit peaks tööandja teadma, sest sellest sõltub otseselt inimese tööpanus, kuid sekretäri puhul pole niisugused terviseandmed olulised,» rääkis Jõks.
Jõksi sõnul on selgeks vaidlemata ka tööle värbamisel isikuandmete kogumise õiguspärasus. Ta leidis, et tööandja peaks küsima töötajalt nõusolekut, kui tahab näiteks tema tausta uurida.
Samas võib otsida isiku kohta infot internetist, kuhu andmete salvestamine ei tarvitse olla seaduslik. Jõks peab näiteks äärmiselt vaieldavaks paturegistrite avalikustamist.
«Näiteks roolijoodikut saab karistada seaduse järgi,» ütles ta. «Avalikustamisega kaasnev kasvatav mõju on küsitav. Pealegi kannatab nii ka pere.»