|
Artikkel ja juhtkiri, Postimees 19.05.2006, Tuuli Koch
|
|
|||||
Jõksi hinnangul on tähtis vältida raha tähtsust võimu saavutamisel, samuti korruptsiooni ning organiseeritud kuritegevuse mõju poliitikale. «Selleks peab olema teada, kust pärineb erakonna raha, kes on erakonna toetajad ja kelle huve erakond esindab,» lausus ta. Seepärast saatis Jõks kolmapäeva õhtul riigikogule ettepaneku viia erakonnaseadus kooskõlla põhiseadusest tuleneva demokraatia põhimõttega. Õiguskantsler leiab, et erakonnaseadus on põhiseadusega vastuolus, sest ei näe ette tõhusat järelevalvet erakondade rahastamise üle. Samuti pole Jõksi sõnul Eestis sellist järelevalveorganit, mis teeks erakondade rahastamise üle sisulist, järjepidevat ning sõltumatut kontrolli. «Tuleb luua organ, mille liikmed on poliitilistest huvidest sõltumatud, mis on kompetentne ja millel on ka volitused,» osutas ta. «Näiteks nõuda vajadusel välja dokumente, teha vaatlust, kutsuda isikud tunnistusi andma. Kõik see on praegu puudu.» Maininud varemgi Jõks on erakondade rahastamise halvale kontrollile juhtinud tähelepanu kogu oma ametiaja jooksul, kuid muutunud pole tema sõnul midagi. Nüüd loodab õiguskantsler, et selline kontrollorgan luuakse juba enne 2007. aasta riigikogu valimisi. «Sest poliitiline korruptsioon ohustab Eesti demokraatiat,» osutas ta. Praegu saab erakondade rahaasjadest ülevaate nende majandusaasta aruannetest, annetuste registrist ja valimistulude aruannetest. Jõksi sõnul sellest ei piisa ning olemas peaks olema nn parteipolitsei, kes võtab ette parteiraha registri ja võrdleb erakonna sissetulekuid-väljaminekuid. Parteipolitsei hindaks valimiste ajal sedagi, et kui ühele eratelekanalile on makstud raha poliitkampaania eest, siis kas rahasumma ja selle eest saadud reklaam on usutav ehk vastab turuhindadele. Riigikogu peab nüüd 20 päeva jooksul otsustama, kas nõustuda õiguskantsleri ettepanekuga. Kui parlament ei nõustu, siis jõuab vaidlus riigikohtusse. «Miks valisin sellise, mitte pehmema vahendi? Sellepärast, et pehmemad vahendid – märguanded, kirjad, kohtumised, artiklid – ei ole tulemust andnud,» selgitas Jõks. Näiteks Rahvaliit on rahastamise läbipaistvamaks muutmise poolt. «Õiguskantsler võib selles osas Rahvaliidu toetusega arvestada,» ütles Rahvaliidu esimees Villu Reiljan. «Seal, kus raha liigub, liiguvad ka probleemid. Rahvaliit on erinevalt teistest erakondadest raha üsna ökonoomselt kulutanud.» Kõik on poolt Riigikogu põhiseaduskomisjoni keskerakondlasest aseesimees Evelyn Sepp nentis, et Jõksi ettepanekus pole midagi uut, sest sellest on pidevalt räägitud. Ta pakkus, et komisjon hakkab seda arutama järgmisel töönädalal. Reformierakonna peasekretär Kristen Michal ütles, et Reformierakond arutab ettepanekut meeleldi ja kui Jõksil on asjalikud ettepanekud, kuidas seda kõike teha, siis nemad selles probleemi ei näe. Jõksi ettepanekut toetavad ka Res Publica ning Isamaaliit. Jõks osutab kahtlastele tehingutele • Keskerakond emiteeris 2003. aasta kevadel 10 miljoni krooni mahus võlakirju. Võlakirjaemissiooni puhul pole aga avalikkusele teada, kes olid emissiooni investorid ja seega erakonna rahastajad. • 1997. aastal Reformierakonna valimiskampaaniat rahastanud OÜ R-Hoolduse puhul olid juriidilise isiku annetused küll lubatud, kuid R-Hooldusel puudus sissetulek ja raha tegelik päritolu on teadmata. • Res Publica suurannetaja andis 2004. aastal erakonnale 300 000 krooni, kuid erakonna annetuste registris jäeti see kajastamata – väidetavalt põhjusel, et toetati mitte erakonda, vaid selle sidusorganisatsiooni. • Kaks Käärikul elavat parteitut töömeest annetasid Keskerakonnale 2005. aastal kumbki 100 000 krooni, omamata selleks piisavat sissetulekut. • 2005. aasta omavalitsuste valimiste eel ilmusid tänavatele K-kohukese reklaamid, millel rohelisel taustal suur K täht ja kiri «Igaühele!» ja «Hoolib!». Reklaami tellijaks oli OÜ Kohuke, teostajaks Keskerakonna kauaaegne reklaamifirma AS Idea. Avalikkus seostas poliitilise välireklaami keelu ajal prügikastidele tekkinud reklaame Keskerakonnaga. |
||||||
|
Juhtkiri: Päitsed pähe |
|
|||||
|
Õiguskantsler Allar Jõks tegi eile avalduse, milles juhtis tähelepanu vajadusele hakata erakondade rahastamist kontrollima senisest palju tõhusamalt ning viia erakonnaseadus kiiresti kooskõlla põhiseadusega.
Õiguskantsleri ettepanek luua «parteipolitsei» ehk tugev kontrollorgan, millel oleks õigus erakondade rahaasju põhjalikult uurida, tundub olevat igati asjakohane. Parteide rahastamise ümber puhkenud skandaalid on tõestanud, et senine kontrolliviis ei toimi. Süsteem, kus aruandlus on küll avalik, kuid võimalus seda põhjalikult kontrollida on piiratud, lihtsalt ei tööta. Olgu näiteks möödunud suvel avalikustatud Keskerakonna suurrahastajad, kes osutusid Lõuna-Eestis elavateks tavalisteks töömeesteks, kelle sissetulek ei võimalda 100 000-krooniseid makseid partei heaks. Hoolimata arvukatest artiklitest ajakirjanduses jäid selles loos ilmselged küsitavused selgete vastusteta ja poolavalik pettus õiguslike tagajärgedeta. Ka teised juhtumid, Keskerakonna võlakirjaemissiooni anonüümsed investorid ja R-hoolduse annetused Reformierakonnale, aga ka erakondade korduv venitamine aruannete esitamisega vähendavad usaldust parteide vastu ning mõjuvad halvasti poliitilisele kultuurile. Erakondade rahastamine peaks olema sama selge ja kontrollitav kui riigieelarve koostamine ja täitmine, kuna valija peab olema kindel, et tema esindajad on oma kampaaniaks ja kogu tegevuseks saanud raha seaduslikul teel. Omaette väljakutse on aga nn parteipolitsei kiire loomine juba 2007. aasta riigikogu valimisteks. Erakonnad on seni Jõksi ettepanekutele mokaotsast poolehoidu avaldanud, aga on üsna kindel, et kui juttu tuleb karmidest karistustest ning võimalikest piirangutest, sulab üksmeel nagu lumi aprillikuus. Õiguskantsler on erakondadele rahastamise puudulikku kontrolli ette heitnud juba mitu korda varemgi, aga asi pole paranenud. Ohuks on ka see, et kontrollorgan vormiliselt küll luuakse, kuid see jääb sisuliste volituste ja võimuta või sõltub erakondade suvast ja muutub poliitiliseks tuulelipuks. Õiguskantsleri antud 20 päeva jooksul on riigikogus konsensust leida keeruline ülesanne. Samas peaksid parteid arvestama, et seesama institutsioon kaitseks lõpuks ka erakondi endid poriloopimise ja spekulatsioonide eest, et nende raha pärineb näiteks mõne ebasõbraliku võõrriigi organiseeritud kuritegevuse kassast. |
||||||