"Jõks – knopka ja südametunnistus", Eesti Ekspress

Persoonilugu Allar Jõksist "Jõks – knopka ja südametunnistus", Eesti Ekspress 17.05.2006, Karin Paulus 

Allar Jõks 2001 -... EV õiguskantsler 1995–2001 halduskolleegiumi kohtunik Tallinna Ringkonnakohtus 1997–2001 haldusprotsessi lektor Õigusinstituudis 1991–1995 kohtunik ja kohtu esimees Lääne Maakohtus Mille üle oma algatustest on õiguskantsler kõige uhkem? "Teate, mille üle mul on tegelikult kõige parem meel – et lapse või õpilase kiusamine või tögamine, norimine, mõnitamine on probleem, mida julgetakse Eesti ühiskonnas tunnistada." Sookvootidest: "Isiklikult arvan, et kvootide ega kindlate näitajatega sisulist võrdsust tagada ei saa."

Õiguskantsler alustas sõda ehituspornoga.

Läinud nädalal korraldas õiguskantsler Allar Jõks koostöös saksa tippjuristidega aastakonverentsi "Miljonid ja miljöö", kus keskenduti planeerimis- ja ehitusõigustele. Põhjus on väga lihtne. "Kui miljonid kipuvad võtma mõistust ja matma miljööd, kui miljonitest kantud ärihuvide all variseb kokku hõre seadustik ja avaliku võimu vastutus, on õiguskantsleril vajadus sekkuda."

Probleeme on selles vallas igasuguseid: detailplaneeringud kipuvad liiga sageli üldplaneeringut muutma, probleeme on naabrite teavitamise, otsuste läbipaistvusega. Ressursside nappuse tõttu volitab kohalik võim Eestis tavaliselt detailplaneeringut koostama eraisikud, mistõttu pole ju mingi ime, et kinnistu omanik lähtub seda tehes eelkõige ikka isiklikest, mitte aga avalikest huvidest, jne.

Õiguskantsler kirjutab ka 10. mai Postimehes: "Eriti murettekitav on aga omandiõiguse põhjendamatu ülistamine. Põhiseadus ei luba omandit kasutada üldiste huvide vastaselt ning omandiõigust saab kitsendada seadusega. Ehitise tulevaste asukate ja ümbruskonna elanike tervis, lärm, müra ja muud keskkonnamõjud, läheduses olevate teede piisav läbilaskevõime ja parkimisvõimalused, miljööväärtuslikkus – need on vaid mõned avaliku huvi miinimumnõuded, mida uute Viru poegade kerkides piisavalt ei arvestata."

12. mai Sirbis toob ta väga hea spikri Tallinna linnavõimule: "Planeeringu kehtestamisest möödunud 7 aasta jooksul on nüüd oluliselt muutunud üldsuse hinnang sellele, mis on avalikus ruumis aktsepteeritav ja mis mitte. Sellest aspektist lähtuvalt on võimalik linnavolikogu poolt vastu võetud planeering kehtetuks tunnistada."

Milleks siis nüüd linnaplaneerimine, härra õiguskantsler? "Kui 2002. aastal alustasin diskussiooni koolivägivalla üle, öeldi, oi, see ei ole üldse probleem, kui see ongi olemas, siis selle vastu võidelda ei tasu. Praegu on sellest vähemalt aru saadud."

Jõks leiab, et kui mõni ehitusfirma on nii opositsiooni kui võimuliidu rahastaja, siis ei tohi ta eeldada, et ta saab seetõttu tellimused ilma konkurssideta. Ka ametkondade parteistamist ei kiida Jõks heaks. "Sõltumatus" on märksõna, mida õiguskantsler rõhutab.

Märkusena olgu öeldud, et tegelikult pole muidugi Jõksi enda töömiljööl midagi viga – nimelt paikneb tema büroo Tallinna vahest kõige ilusamas aadlipalees (1814) Toompeal, mille autoriks on Carl Ludwig Engel.

Kellel on Eesti seaduste järgi hea elada? "Tugevatel. Ka ehitus- ja planeerimisseadustes tuleb see välja."

Miks on vaja õiguskantslerit? "Igal hommikul selle peale ei mõtle. Väga paljudes riikides sellist ametnikku ei ole ja ega need riigid seepärast vähe demokraatlikud pole." Sihtgrupiks on seega pigem vaesem ja nõrgem pool, kuna rikas leiab tee õiguse juurde alati: "Õiguskantsler on riigi vastu kindlustunde ja usalduse arendaja."

On olnud kuulda süüdistusi, et ühiskonna valupunktidele osutamisega tahab Jõks sillutada endale teed poliitikasse. "Ma olen 2002. aastast kuulnud süüdistusi selle kohta, et Jõks tuleb poliitikasse, et kui mitte nendel valimistel, siis järgmistel. Teatud mõttes ütlen ähvardusena: õiguskantsler on knopka ametniku ja poliitiku istumise all märtsini 2008, kui mul ametiaeg lõppeb." Tõesti, kui vaadata interneti-kommentaare, mis kostsid Jõksi ettepaneku peale, et kinnipeetavate elamistingimusi võiks parandada, siis tuleb tõdeda, et see küll pole väga populistlik teema. Jõks usub, et pärast oma ametiaja lõppu saab juristina olla riigile kasulikum kui keskpärase poliitikuna.

Kes on Jõksi peamised "kirjasõbrad"? "Eks ikka need, kel on kõige rohkem vaba aega. Kinnipeetavad."

Jõksi kursusekaaslaste seas on nii advokaate, kohtunikke, diplomaate, pangandustegelasi kui ärimehi. Tuntumatest nimedest: Raivo Sepp, Juhan Parts, Sven Põder, Annika ja Paul Laas, Orm Naarits, Jaak Kiiker. "Olengutel oli ka Jõksist värvikamaid isiksusi," meenutab vandeadvokaat Raul Markus ülikoolipäevi. Samas jäi Jõks juba toona meelde sooja suhtlejana ning hea huumorimeelega. "Pärast ülikooli, kui Jõks oli kohtunik Haapsalus, suhtlesime tihedamalt. Ta on heas mõttes isepäine. Kui ta juba ühte vagu ajab, siis on väga raske teda sellest kõrvale suruda."

Tegelikult ei ole õiguskantsler mitte igas ringkonnas väga popp poiss: nii hakkasid Treffneri gümnaasiumi 12.d klassi õpilased koguma tema vastu allkirju, sest Jõks nõudis nende koolilt religiooniõpetuse vabatahtlikuks muutmist. Praegu on end kirja pannud ligi 2000 vastalist.

Poliitikutele omakorda pole meeldinud, kuidas Jõks kritiseeris maksumaksja raha eest väljaantavate linnaosalehtede abil erakondade reklaamimist, nõudis valimisliitude lubamist valimistel, ei pidanud väga läbipaistvaks erakondade rahastamist (näiteks kui 2002. aastal Rahvaliidu juhtivad poliitikud olid vastavalt erakonna avalikule aruandlusele viinud sularahas 100 000 krooni iga päev 1000 krooni kaupa erakonna kontorisse).

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juhtiv Ain Seppik lisab järgmist: "Tunnen Allar Jõksi juba aastaid ning inimesena olen temast alati lugu pidanud. Seda vaatamata sellele, et poliitikuna ei saa ma alati temaga nõustuda. Õiguskantsleri kujul on tegemist väga hea ettevalmistuse ja sügavate teadmistega juristiga, kes oskab oma seisukohti esitada ja argumenteerida. Seejuures läheb ta kohati nii tuliseks, et minu ja paljude teiste arvates ületab ta oma volituste mõttelisi piire ja tungib poliitika mängumaale. Kuid see tuleneb pigem tema temperamentsest ja võitlevast iseloomust, kui on tahtlik tegevus.

Õiguskantsler on seltskonnas tõeline seltskonna hing: ta on vaimukas vestluskaaslane ning armastab tantsida. On käinud koguni korduvalt vastavatel kursustel. Ja veel: Allar Jõksil on sotsiaalset närvi ning temast võib tulevikus saada väga hea poliitik."

Mida Jõksile veel meeldib teha? Ta mängib igal nädalavahetusel neljandas liigas vutti meeskonnas, mille nimi on FC Toompea ja kus mängivad veel Juhan Parts, Taavi Veskimägi, Ken-Martti Vaher, Eiki Nestor, Indrek Kannik, Tõnis Lukas. Ega see väga tõsine asi pole, tegeletakse peamiselt stressi maandamise ja liigsete kilogrammide põletamisega.

Muide, Alliksaarest tegi ta referaadi juba keskkoolis. Doris Kareva "Aja kuju" kiidab Jõks ka. "Kui keegi küsib, kas põhiseadus annab vastuse kõigile küsimustele, siis vastan, ei, luule annab."

Miks oli teenekas poliitik Jaana Padrik nõus töötama õiguskantsleri büroos avalike suhete juhina? "Olen õnnega koos, et saan koos töötada sellise isiksusega. Tal on väga hea ühiskonna-närv ja õiglustunne ja ta laseb kõik läbi südame, vahest isegi liiga palju."