Õiguskantslerist lugu "Jõks – erakondade pitsitaja", Postimees 23.02.2007, rubriik Nädala näod
Kui mitukümmend miljonit krooni tänavused riigikogu valimised erakondadele maksma lähevad, teavad vaid parteibossid ise. Avalikkusele neid arve ei öelda, kuigi spekulatsioonid räägivad sajast miljonist kroonist. Ja loomulikult jääb ütlemata, kes ikkagi on need, kes rahakuhilad erakondade peakontorisse tassivad või arveldusarvele kannavad.
Õiguskantsler Allar Jõks on alustanud selle salatsemise vastu halastamatut võitlust ja võib öelda, et erakondade rahastamist kontrolliva organi loomine on mehe üks südameasju. Nagu ta ise ütleb, pole tema seitsmeaastane ametisolek õnnestunud, kui ta selle ülesandega hakkama ei saa.
Kuid teada on see, et vastased on tal võimsad. Riigikogu põhiseaduskomisjoni soov Jõksi nõudmised veel käesoleva, sellele riigikogule viimaseks jäänud nädala jooksul ellu viia vilja ei kandnud.
Alustuseks ei tahtnud seda Keskerakond, seejärel ei leidnud idee toetust terves võimuliidus, kuhu teadupärast kuuluvad veel ka Reformierakond ja Rahvaliit. Ehk teisisõnu põtkivad Jõksile vastu Eesti suurimad ja arvatavasti ka rikkaimad parteid.
Nüüd jääb Jõksil üle loota riigikohtule, kes peab ütlema, kumb selle 2003. aastast pärit vägikaikaveo – juba siis hakkas Jõks kontrollorgani loomise vajalikkusest rääkima – võidukalt lõpetab. Teadaolevalt pole varem juhtunud, et riigikogu õiguskantslerit ei kuula ja tema nõudmisi ei täida.
Möödunud aasta mais teatas Allar Jõks, et kui riigikogu parteide rahastamist jälgivat kontrollorganit ei loo, annab ta asja kohtusse. Sellest, et selline karm ähvardus ei mõjunud, võib pahatahtlik välja lugeda vihje, et erakondadel on midagi karta.
Siinkohal vaid mõned Jõksi näited kahtlastest tehingutest. Keskerakond emiteeris 2003. aasta kevadel kümne miljoni krooni eest võlakirju, kuid võlakirjaemissiooni puhul pole avalikkusele teada, kes olid emissiooni investorid ja seega erakonna rahastajad.
1997. aastal Reformierakonna valimiskampaaniat rahastanud OÜ R-Hooldus puhul olid juriidilise isiku annetused küll lubatud, kuid R-Hooldusel puudus sissetulek ja raha tegelik päritolu on teadmata.
Res Publica suurannetaja andis 2004. aastal erakonnale 300 000 krooni, kuid erakonna annetuste registris jäeti see kajastamata – väidetavalt põhjusel, et ei toetatud mitte erakonda, vaid selle sidusorganisatsiooni.
Kaks Käärikul elavat parteitut töömeest annetasid Keskerakonnale 2005. aastal kumbki 100 000 krooni, neil polnud selleks aga piisavat sissetulekut.
Tule taevas appi, hüüatas president Lennart Meri kurikuulsa pildiskandaali aegu. Loodetavasti ütleks ta sedasama praegu, mil juriidiliselt-on-kõik-korrektne mentaliteet võimust võtmas.