Õiguskantsleri intervjuu "Allar Jõks: parlamendivalimised tulevad kordades räigemad", Maaleht 5. 10. 2006,
Õiguskantsler Allar Jõks tõdeb, et Eesti riigi tervis on nõrk: immuunsus demokraatiavastastele võtetele on madal.
2005. a novembris tõdesite Maalehele, et nii ebaausaid kohalikke valimisi, nii räiget näkkusülitamist valijale ja õiguskorrale te ei mäleta. Kuidas iseloomustate äsjaseid valimisi?
Ma ei saa öelda, et siin oleks midagi väga ebaausat olnud, kuid tooni andis hirmuõhkkond. Mitte keegi justkui ei julgenud midagi öelda ei ühe ega ka teise kandidaadi poolt. Sest kui toetasid üht, süüdistati, et sellega müüakse kõik Ameerikale maha. Kui teise kandidaadi poolt tahtsid midagi öelda, siis lausuti, et see keerab kõik tagasi Venemaa suunas. Kõrgem poliitiline juhtkond, sealhulgas meedia, ei tohiks seda teha ega võimendada. Igaühel peab olema võimalus vabalt öelda oma mõtteid, kartmata, et teda kellekski tembeldatakse või tema suhtes kohaldatakse sotsiaalseid sanktsioone.
Kas kevadel muutub poliitiline võitlus veelgi räigemaks?
On alust arvata, et 2007. aasta parlamendivalimised tulevad oma populismis, ebaseaduslikes, ebaeetilistes ja ebaausates vahendites kordades räigemad. Mind on mitu korda süüdistatud, et ma lähen erakonda, et mul on erakonna kutse taskus. Või et mul on parempoolne-vasakpoolne südametunnistus.
Ütlen veel kord, et ma ei näe ühtegi teist kohta, kus ma saan Eesti põhiseadusliku korra jaoks rohkem teha kui õiguskantslerina. Ja nende valimiste ajal, mis toimuma hakkavad, ei kavatse ma kindlasti vait olla, kui näen arengut, mis on Eesti põhiseaduse mõtet või sõna rikkunud.
Väidate, et parteid püüavad seadusandlike vahenditega võimu monopoliseerida. Kuidas sellele vastu seista?
Riigikogu X koosseis asus pärast valimisi usinalt muutma seadusi, mille abil on kõige lihtsam võimu säilitada. Võimu ei kinnistata mitte sotsiaalhoolekande seaduse muutmisega, vaid valimisseadustega, erakonna rahastamise korraldusega. Parlament valmistas
Ennustate, et parteistumine võtab hirmuäratavad mõõtmed.
Ma tunnen hirmu 2008. aasta 1. jaanuari ees. Siis peaks jõustuma seadusemuudatus, mis võimaldab ka õiguskantsleril, kohtunikel ja politseinikel parteisse astuda. Juba praegu süüdistatakse õiguskantslerit, et ta on poliitiliselt kallutatud. Mis saab siis, kui kõik Eesti rohkem kui 200 kohtunikku ennast poliitiliselt määratlevad? Siis midagi muud ei hakkagi toimuma kui üks mõõdutundetu süüdistamine, kahtlustamine. Kellele seda vaja? Olen kümme aastat kohtunik olnud. Ma pole kuulnud oma endisi kolleege kurtmas, et tahaks astuda parteisse, aga ei saa. On teatud ametikohad, mis eeldavad sõltumatust.
Kas hirmuäratavad mõõtmed võtnud parteistumise vastu on võimalik midagi ette võtta?
Üks rohi sundparteistumise vastu on see, kui meil oleks rohkem avatust ja läbipaistvust. Miks näiteks see inimene sai selle soodustuse või ameti? Kui need asjad oleks läbipaistvad, ei saaks öelda, et erakonda kuulumine annab soodustuse. Olukord, kus hämamist on väga palju, soodustab erakonna kiiluvees triivimist.
Viimaste valimiste ajal räägiti taas nn katuserahadest. Et valitsus saab omavalitsusjuhte parteilise lõa otsas hoida. Kas asi pole mitte jaburas süsteemis, kus omavalitsuste õlgadele on laotud küll palju kohustusi, ent raha samas napib. Seega on ainus võimalus keskvalitsusega hästi läbi saada.
Olen nõus. Kohalikele omavalitsustele pandud kohustused ei ole rahaliselt tagatud. Ühe valitsuse all on üks kohalik omavalitsus eelistatud, tuleb uus valitsus, siis teine. Kuidas me siis räägime tasakaalustatud regionaalsest arengust? See on süsteemi viga.
Mida teha?
Katseid kohalike omavalitsuste rahastamise aluseid muuta on väga palju olnud, aga õiglast lahendust pole leitud. Minu retsept on võib-olla naiivne: et Eestis oleks rohkem eetilist, ausamat poliitikat.
Kui õhukeseks annab Eesti riiki teha?
Teatud kohas on piir, kust kaugemale minna ei saa. Riik ei või ära anda jõu kasutamist – politsei- ja päästefunktsioone, piiri- ja riigikaitset. Need on asjad, mis teevad riigist riigi. Päästeameti ja vanglate erastamine oleks lubamatu.
Kas tunnete end ühiskonna sanitarina või jumala asemikuna?
Ma ei ole sanitar ega jumala asemik. Vahetult pärast presidendivalimisi käisin Jämejala psühhiaatriakliinikus olukorraga tutvumas. Seal nimetas üks patsient mind doktoriks. Selgitasin, et ma ei ole doktor, aga patsient ütles: te olete ju õigluse doktor. Õiguskantsleri ametit võib pidada selliseks, et ta peab näitama ühiskonna haigeid kohti.
Kuidas Eesti riigi tervis on?
Natuke nõrk, immuunsus demokraatiavastastele võtetele on madal.
Mida rõõmustavat võite esile tõsta möödunud aastast?
Töötajate vallandamise kaitse ja juhiloa kehtivus neile, kes on vanemad kui 65 aastat. Kaks näidet sellest, kus arvestati õiguskantsleri ettepanekut ja lõpetati ära diskrimineerimine vanuse tõttu. See, et toimetuleku piir loodetavasti järgmisel aastal tõuseb 900 kroonile, on kindlasti positiivne. Samas on lahendamata metoodika, kuidas toimetulekupiiri arvestatakse.