2017. aasta oktoobris toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel said esimest korda hääletada 16- ja 17-aastased noored. Sedavõrd erakordset valimisõiguse laiendamist on seni rakendanud vaid üksikud Euroopa riigid. Niisugune muudatus aitab alaealisi senisest enam ühiskonnaellu kaasata, ent valimisea langetamisega käivad kaasas ka mõned riskid.
Kooliealised lapsed ja noored veedavad suure osa päevast koolis. Sellel ajal sõltuvad nad paljuski koolitöötajatest, nende tõekspidamistest ja eeskujust. Arvestades, et paljude õppeasutuste juhid ja töötajad on erakondade või valimisliitude liikmed ning kandideerivad valimistel, on oluline jälgida, et kõik koolitöötajad järgiksid koolis neutraalsuse põhimõtet. Koolitöötajad ei tohi noortele oma poliitilisi tõekspidamisi peale suruda, mis aga ei tähenda, et koolis ei ole üldse kohta poliitikale. Koolis peaks olema võimalik saada tasakaalustatud pilt maailmavaadetest ja poliitilistest seisukohtadest.
On tervitatav, kui enne valimisi tutvustatakse koolis õpilastele valimistega seonduvat, korraldatakse arutelusid, infopäevi ja väitlusi. Oluline on, et ei eelistataks ühtki maailmavaadet, erakonda ega kandidaati, vaid tutvustataks erinevaid lähenemisi. Kooli korraldatavaid üritusi peab aktiivselt juhtima ning need peavad olema avatud erinevatele erakondadele, valimisliitudele, üksikkandidaatidele. Vähem tähtis pole ka see, et niisuguste arutelude tähelepanu keskenduks sisulistele küsimustele, platvormidele ja maailmavaadete erinevustele. Kool vastutab enda korraldatud ürituste eest, järelikult saab koolis piirata ka poliitilist agitatsiooni, meenete jagamist, uute liikmete värbamist ja muud sellist tegevust.
Selleks et need põhimõtted sõnastada ja anda haridusasutuste juhatajatele näpunäiteid valimistegevuse korraldamiseks ja neutraalsuse tagamiseks, aitas õiguskantsler Haridus- ja Teadusministeeriumil koostada juhendi. Olukorras, kus puudub seadusandlus või on tekkinud üldiselt aktsepteeritav tava, aitavad sellised juhised koolijuhtidel julgemalt korraldada valimistega seotud küsimusi. Samuti saavad seda juhendit kasutada õpilased, koolitöötajad ja lastevanemad, kui neil peaks tekkima kahtlus, et koolis ei järgita poliitilise neutraalsuse põhimõtet.
Noorte valimisvalvurite projekti algatas õiguskantsler koos Eesti Noorteühenduste Liidu, Eesti Õpilasesinduste Liidu ja Eesti Mittetulundusühingute- ja Sihtasutuste Liiduga. Eesmärk on noori poliitiliselt harida, pakkuda neile osalemiskogemust ning aidata kaasa neutraalsuse tagamisele koolides. Projekti algatajad tutvustasid mitmesajale noorele valimiste korraldamist ja jagasid selgitusi valimisagitatsiooni kohta.
Valimiseelsetel nädalatel jälgisid koolituse läbinud noored valimisvalvurid, et koolides ei rikutaks neutraalsuse põhimõtet ning andsid vajadusel rikkumistest märku kohalikele omavalitsustele, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Vabariigi Valimiskomisjonile ja õiguskantslerile. Samuti osalesid noored valimiste korraldamisel vaatlejatena ja jaoskonna komisjonide liikmetena. Siinjuures tuleb tunnustada omavalitsusi, kes olid valmis arvama alaealised jaoskonnakomisjonide koosseisu. See aitas suurendada noorte usaldust riigivõimu vastu ja loodetavasti tõstab nende huvi ühiskonnas toimuva vastu.