Kontrollkäik

Õiguskantsler kontrollib kinnipidamiskohti regulaarselt. Kinnipidamiskoht on OPCAT art 4 mõistes koht, kus hoitakse või võidakse hoida isikuid, kellelt on võetud vabadus kas avalikku võimu teostava asutuse korralduse alusel, sellise asutuse toetusel või sõnaselgel või vaikival nõusolekul. Vabaduse võtmine tähendab kohtu-, haldus- või muu ametiasutuse korraldusel isiku mis tahes vormis kinnipidamist, vangistust või paigutamist riiklikku või eraõiguslikku järelevalveasutusse, kust isikul ei ole lubatud omal tahtel lahkuda.

Kinnipidamiskohad on näiteks:

  • vanglad;
  • arestimajad ja muud politsei kinnipidamiskohad;
  • kohtumajade kinnipidamiskambrid;
  • kinnised lasteasutused;
  • hooldekodud;
  • psühhiaatrilist ja nakkushaiguste ravi osutavad tervishoiuasutused;
  • välismaalaste kinnipidamiskohad.

 

Kriteeriumid kinnipidamiskohtade valiku ja kontrollimissageduse aluseks on näiteks kinnipidamiskoha olemus, kinni peetavate isikute arv, kinni peetavate isikute vahetuse sagedus kinnipidamiskohas, väärkohtlemise esinemise risk jms.

Kontrollkäigud toimuvad enamasti ette teatamata - nii päeval kui öösel, nii tööpäeval kui nädalavahetusel. Õiguskantsler võib vajadusel kaasata kontrollkäigule erialaasjatundjaid (nt perearst, psühhiaater), olutundjaid (nt ratastooli kasutaja), tõlke või viia kontrollkäigu läbi koostöös mõne riikliku järelevalve asutusega (nt Ravimiamet, Sotsiaalkindlustusamet, Päästeamet).

Kontrollkäigu tavapärasteks osadeks on ringkäik kinnipidamiskohas, asjassepuutuvate andmekogude ja dokumentidega tutvumine, teiste juuresolekuta usalduslikult vestlemine kinnipidamiskoha personali ning asutuses viibivate inimestega.

Kontrollitav kinnipidamiskoht peab õiguskantsleri seaduse § 27 lg 3 ja lg 4 järgi tagama õiguskantslerile:

  • vaba juurdepääsu teabele, mis on vajalik, et kontrollida, kas kinnipidamiskoht järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava;
  • vaba juurdepääsu teabele, mis käsitleb kinnipidamiskohas viibivaid isikuid ning nende kinnipidamistingimusi ja asukohta;
  • ligipääsu kinnipidamiskoha hoonetesse ja territooriumile;
  • võimaluse vestelda iga kinnipidamiskohas viibiva piiratud õigustega isikuga ning kinnipidamiskoha personaliga ilma teiste isikute juuresolekuta;
  • osutama õiguskantslerile igakülgset ametiabi.

 

Õiguskantsler teeb kontrollkäigu tulemusena kokkuvõtte, milles on ära toodud kinnipidamiskoha hea praktika ning põhistatud soovitused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. Kinnipidamiskohal on võimalik anda oma tagasiside ja selgitused. Vajadusel kontrollib õiguskantsler soovituste täitmist kinnipidamiskohas koha peal.