Õiguskantsler Indrek Tederi avakõne rahvusvahelisel konverentsil “Laste ja noorte heaolu parandamine ning sotsiaalse tõrjutuse ennetamine”, 5. detsembril Tallinnas.
Head konverentsil osalejad!
Mul hea meel tervitada Teid kõiki konverentsil, mille keskmes on laste heaolu. Kofi Annan on öelnud, et maailmas ei ole midagi pühamat kui vastutus laste ees. Ei ole tähtsamat kohustust kui tagada, et laste õigusi austatakse, et nende heaolu kaitstakse, et nende elus ei ole hirmu ega puudust ning et nad kasvavad üles rahus.
Lasteombudsmanina on minu ülesandeks seista lapse õiguste eest. Lapse õiguste austamine on eelduseks laste heaolule. Sotsiaalteadlased on rõhutanud, et lapse heaolu väljendub selles, kuivõrd on talle tagatud tema inim- ja kodanikuõigused, sotsiaalne õiglus ja ühiskonnas osalemine.
Kakskümmend viis aastat tagasi vastu võetud ÜRO lapse õiguste konventsioonis on kirjas lapse õigused ja põhimõtted, mida peaaegu kõik maailma riigid on lubanud järgida ja ellu rakendada, et kindlustada igale lapsele tema arengut ja heaolu toetav kasvukeskkond. See on kohustus, mille riigid on endale võtnud ja mida igal lapsel on õigus riigilt nõuda. Eesmärk on, et kõigil lastel oleks õnnelik lapsepõlv.
Kõigile lastele toetava kasvukeskkonna loomine ei ole lihtne ülesanne. Selleks tuleb ületada mitmeid takistusi. Tooksin siinkohal esile kolm väljakutset:
- kuidas kindlustada igale lapsele turvaline lapsepõlv;
- kuidas ennetada ja leevendada ühiskonnas esinevat ebavõrdsust, sotsiaalset tõrjutust ja ilmajäetust;
- kuidas võimaldada lastel ja noortel senisest enam oma elu ja ühiskonnakorraldust puudutavates küsimustes kaasa rääkida.
Alustan turvalisest lapsepõlvest. Viimastel aastatel on lastega seotud vägivalla vähendamiseks astutud mitmeid olulisi samme. Uus lastekaitseseadus ütleb selgelt, et vägivallal ei ole kohta laste kasvatamisel. Samuti on riik senisest jõulisem võitluses perevägivalla vastu. Ka turvalisuse tagamisele koolides pööratakse enam tähelepanu.
Samas on meil veel pikk tee minna. Endiselt ei ole paljud lapsed oma kodus vägivalla eest kaitstud, samuti tunnevad lapsed end koolis ebaturvaliselt ja õnnetuna. Vägivald sünnitab vägivalda. Seega kui suudame ära hoida laste vastast vägivalda, väheneb oluliselt ka laste endi vägivaldne ja muu riskikäitumine.
Jätkan vaesuse, ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse teemal. Viimased uuringud näitavad, et maailma jõukamates riikides on üheks probleemide allikaks suur ebavõrdsus inimeste sissetulekutes. Teatud ebavõrdsus on paratamatu ja arengu seisukohalt isegi positiivne, aga kui käärid ühiskonnas paisuvad väga suureks, siis tekivad tõsised sotsiaalsed probleemid.
Suur ebavõrdsus põhjustab sotsiaalset tõrjutust. Halvemal järjel lapsed ja pered tunnetavad ise, et neil on ühiskonnas madalam staatus. See põhjustab omakorda pingeid pereelus ja suhetes ning pärsib laste arengut ja sooritusvõimet. Vaesus pärsib laste võimalusi tegeleda mõtestatud ja arendava huvitegevusega. Laste heaolu seisukohalt on äärmiselt oluline ennetada ja leevendada vaesusest ning ebavõrdsusest tingitud kahjulikke mõjusid. Seejuures on lisaks rahalisele toetusele ja teenustele oluline nende laste ja perede enesehinnangu toetamine ja ühiskonna- ning kultuurielus osalemise võimaldamine.
Lõpetuseks räägin laste osalemise toetamisest. Traditsiooniliselt on laste heaolu uuritud üldiste statistiliste näitajate kaudu. Mina tahaksin objektiivselt mõõdetavate näitajate kõrval rõhutada lapse enda seisukohtade tähtsust heaolu hindamisel. Tähtis on see, kuidas laps ennast tunneb, kas tal on hea olla. Ja selleks, et teada saada, kuidas laps oma heaolu ise hindab, tuleb seda tema käest küsida. Lapsed on oma elu puudutavates küsimustes parimad asjatundjad. Lisaks tahavad lapsed, nagu täiskasvanudki, et neil oleks võimalik oma sõna sekka öelda ühiskonnaelu kujundamises. Osalemine aitab kaasa nii ühtekuuluvus- kui ka vastutustunde kasvamisele. Andkem lastele ja noortele võimalus oma arvamust avaldada ja kuulakem, mida neil öelda on!
Praegu ütleksid lapsed, et käes on aeg, mil käivad päkapikud, kes toovad sussi sisse kingitusi. Lapsed teavad, et päkapikult kingituse saamiseks, tuleb ise hea ja tubli olla – hoida oma tuba korras ja aidata vanemaid kodutöödes.
Tänasel konverentsil jagatavaid kogemusi ja teadmisi võib samuti vaadata kui kingitust. Meile tutvustatakse tulemuslikke meetmeid vägivalla vähendamisel, riskide ennetamisel ja perede toetamisel. Meie asi on väärtusliku kingitusega hästi ümber käia ja „oma tuba korras hoida“.
Head konverentsil osalejad – soovin Teile sisukat päeva ning loodan, et konverentsil jagatavad teadmised ja kogemused aitavad meid jälle sammukese lähemale lapse arengut ja heaolu toetava ühiskonna suunas!