Õigustloov akt on põhiseaduse ja seadusega vastuolus
Kui leiate, et õigustloov akt ei vasta põhiseadusele ja seadusele, saate pöörduda õiguskantsleri poole avaldusega, selle põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks.
Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte:
- Riigikogu seadused;
- Vabariigi Presidendi seadused;
- Vabariigi Valitsuse määrused;
- ministrite määrused;
- kohaliku omavalitsuse volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused;
- avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid.
Ametnik rikub Teie õigusi
Kui leiate, et ametiasutus, ametnik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik juriidiline isik rikub Teie põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi, kohtleb Teid seaduse või hea halduse tava vastaselt (nt on ebaviisakas, ebaõiglane, viivitab vastamisega või on jätnud vastamata, annab puudulikku teavet või valeteavet), saate pöörduda õiguskantsleri kui ombudsmani poole avaldusega asutuse või ametniku tegevuse kontrollimiseks.
Õiguskantsler kontrollib järgmisi asutusi:
- riigiasutused ja nende hallatavad asutused (nt ministeeriumid, ametid, inspektsioonid);
- kohalikud omavalitsused ning nende hallatavad asutused (nt valla- ja linnavalitused);
- avalik-õiguslikud juriidilised isikud (nt Eesti Pank, ülikoolid);
- avalikke ülesandeid täitvad füüsilised isikud (nt notarid, pankrotihaldurid, kohtutäiturid);
- avalikke ülesandeid täitvad eraõiguslikud juriidilised isikud (nt parkimis- või kiirabiteenust osutav aktsiaselts).
Teid väärkoheldakse kinnises asutuses
Kui leiate, et Teid väärkoheldakse vabadust piiravas asutuses, saate pöörduda õiguskantsleri kui väärkohtlemise ennetusasutuse poole avaldusega asutuse või ametniku tegevuse kontrollimiseks. Väärkohtlemine on piinamine või muu julm, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine või karistamine.
Õiguskantsler kontrollib järgmisi kinniseid asutusi:
- laste- ja haridusasutused (nt erikoolid kasvatusraskustega või tervislike erivajadustega lastele);
- hoolekande- ja tervishoiuasutused (nt hooldekodud, asenduskodud, psühhiaatriahaiglad);
- kaitseväeosad;
- kinnipidamisasutused (nt vanglad ja politseiprefektuuride arestimajad, väljasaatmiskeskus);
- muud kohad, kus isikul ei ole lubatud oma vaba tahte kohaselt lahkuda.
Teid diskrimineeritakse
Kui leiate, et Teid diskrimineerib füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik (nt tööandja) soo, rassi, rahvuse, nahavärvuse, keele, päritolu, usutunnistuse või usulise veendumuse, poliitilise või muu veendumuse, varalise või sotsiaalse seisundi, vanuse, puude, seksuaalse suundumuse või seaduses nimetatud muu tunnuse tõttu, saate pöörduda õiguskantsleri poole, kellel on lepitusmenetluse läbiviimise õigus.
Te ei ole rahul kohtuniku tegevusega
Kui leiate, et kohtunik rikub Teie kohtuasja lahendades ametikohustusi, saate pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole. Õiguskantsleril on kohtunike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise õigus.
Kohtuniku süüline tegu seisneb ametikohustuste täitmata jätmises (nt kohtunik ei ole vastanud järelepärimisele või taotlusele), mittekohases täitmises (nt kohtumenetlus kestab ebamõistlikult kaua, kohtunik ei järgi menetlustähtaegasid) või vääritu teo toimepanemises (nt kohtunik käitub ebaviisakalt). Kohtunikku puudutava kaebusega saab pöörduda ka kohtu esimehe või Riigikohtu poole, kellel on samuti õigus kohtuniku tegevust uurida.
Õiguskantsler ei või sekkuda õigusemõistmisesse. Kui Te ei ole rahul kohtuotsuse või -määrusega, saate selle vaidlustada seadusega kehtestatud tingimustel kõrgemalseisvas kohtus. Vaidlustamise korda selgitab ja vaidlustamistähtaja esitab kohtunik oma otsuses või määruses.