Õiguskantsler ei saa avaldust lahendada, kui:
- küsimus ei kuulu õiguskantsleri pädevusse (nt palute õigusabi);
- avalduse lahendamine kuulub teise ametiasutuse pädevusse (nt selgitustaotlusele vastamine, kriminaalasja algatamine);
- avaldus on eraõigusliku juriidilise isiku (nt aktsiaselts, osaühing) või füüsilise isiku tegevuse kohta, kes ei täida avalikke ülesandeid (v.a diskrimineerimisküsimuse korral);
- avaldusest ei selgu, milles seisneb õiguste rikkumine;
- avalduse aluseks olevas küsimuses on jõustunud kohtuotsus, süüteomenetlust või kohtumenetlust lõpetav määrus või kohtuvälise menetleja otsus väärteomenetluses;
- avalduse aluseks olevas küsimuses on käimas kohtumenetlus, süüteomenetlus või kohtueelne kohustuslik kaebemenetlus.
Õiguskantsler võib jätta avalduse lahendamata, kui:
- avalduse aluseks olevas küsimuses on võimalik esitada vaie haldusakti andjale või kasutada muid õiguskaitsevahendeid (nt pöörduda kohtusse);
- avaldus on esitatud hiljem kui üks aasta arvates ajast, kui Te saite teada või pidite teada saama oma õiguste rikkumisest.
Õiguskantsler võib lepitusmenetluse jätta algatamata, kui:
- avaldus on esitatud hiljem kui neli kuud arvates ajast, kui Te saite teada või pidite teada saama diskrimineerimisest;
- avaldus käsitleb füüsilise või eraõigusliku isiku tegevust registreeritud põhikirjaga usuühendustes usu tunnistamisel ja viljelemisel või vaimulikuna töötamisel, perekonna- või eraelu suhetes või pärimisõiguse teostamisel.