Õiguskantsler lasteombudsmanina koostas asenduskodudes (endise nimetusega lastekodu) läbiviidud kontrollkäikude põhjal analüüsi, mis annab ülevaate sellest, kuidas on tagatud Eesti asenduskodudes kasvavate laste õigused. Lasteombuds-mani hinnangul tuleks kehtestada asenduskoduteenuse miinimumstandard.
Analüüsist selgub, et asenduskodude personal teeb tubli ja tänuväärset tööd ning asenduskodudes elavad lapsed on enamjaolt oma eluga rahul ja nende igapäevased põhivajadused on kaetud. Siiski tuvastasid õiguskantsleri nõunikud kontrollkäikude käigus lapse põhiõiguste tagamisel korduvaid ja süsteemseid puudujääke, mille kõrvaldamine muudaks laste elu asenduskodudes veel paremaks.
Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakonna vanemnõuniku Margit Sarve sõnul selgus asenduskodusid külastades, et kahes kolmandikus asenduskodudest ei peeta kinni seaduses ettenähtud kasvatajate ja laste suhtarvust, mis on tõsiseks takistuseks lapse turvalisuse ja mitmekülgse arengu tagamisel. „Näiteks oli külastatud asenduskodudest ühes peres maksimaalselt lubatud kaheksa lapse asemel 17 last ning ühes asenduskodus oli kolme kasvataja vastutusel kokku 57 last,“ märkis Sarv. Samas neis asutustes, kus personalinõuded olid täidetud, ei olnud igakülgselt kaetud muud laste arenguks olulised võimalused nagu näiteks huvitegevus, laagrid, kooliekskursioonid jne. Seetõttu leiab õiguskantsler, et sotsiaalminister peaks analüüsima, kas täna riigieelarvest asenduskodu lapsele makstav pearaha on piisav lapse kõikide põhivajaduste rahuldamiseks.
Kuigi asenduskoduteenuse nõuded on õiguskantsleri sõnul õigusaktidega üsna detailselt reguleeritud, on teenuse kirjeldus lapse põhivajaduste rahuldamiseks vajalike kulutuste osas väga üldine ja ebamäärane, mistõttu on mitmeid nõudeid vaja tuletada põhiseadusest, Eestile siduvatest rahvusvahelistest lepingutest ning lisaks ka soovitustest ja juhistest.
Olukorra parandamiseks esitas õiguskantsler sotsiaalministrile soovituse luua asenduskoduteenuse miinimumstandard, mis loetleks need lapse põhivajadused, mis peavad igal juhul olema rahuldatud. Ühtlasi tegi õiguskantsler sotsiaalministrile ettepaneku arvestada kulupõhiselt, mis on õigusaktides sätestatud nõuetele vastava ja lapse põhivajadusi rahuldava asenduskoduteenuse maksumus.
Analüüsi käigus ilmnes, et pea kõikides asenduskodudes on lapsi, kelle eestkostjaks olevad kohalikud omavalitsused ei täida mõningaid oma ülesandeid laste eestkostel, vaid on volitanud asenduskodusid tegema otsuseid ja toiminguid, mida seaduse järgi peab tegema lapse seaduslik esindaja. Õiguskantsleri hinnangul ei ole kõik kohalikud omavalitsused näidanud üles ka piisavalt huvi oma eestkostel olevate laste arengu ja käekäigu vastu asenduskodus. „Näiteks olid juhtumiplaanid, mis on olulised lapse individuaalsete vajaduste kaardistamiseks, tema arenguks vajalike tegevuste planeerimiseks ning igakülgse heaolu jälgimiseks, üldse koostamata või siis regulaarselt täiendamata,“ ütles Margit Sarv.
Asenduskoduteenuse analüüsi tulemustest lähtuvalt koostas õiguskantsler pädevuspõhised soovitused sotsiaalministrile, maavanematele, vallavanematele ja linnapeadele ning asenduskoduteenuse osutajatele.
Õiguskantsleri vanemnõuniku Margit Sarve sõnul oli kontrollkäikude ja erinevate õigusaktide analüüsi põhjal valminud ülevaate eesmärgiks hinnata asenduskoduteenust lapse perspektiivist lähtuvalt. „Asenduskodusid külastades hindasime eelkõige seda, kuidas tunnevad end seal kasvavad lapsed, kas kõik on korraldatud nende parimaid huvisid esikohale seades ja koos nendega ning kuidas valmistatakse lapsi ette iseseisvasse ellu astumiseks,“ selgitas Margit Sarv.
Eestis on asenduskoduteenusel kokku 1 096 last ja noort (15.11.2012 seisuga), neist 1 048 on orvud või vanemliku hoolitsuseta. Lisaks on asenduskoduteenusel 48 raske või sügava puudega last vanema avalduse alusel. Asenduskoduteenusel olevatest lastest 44% (485) on puudega. Iga kolmas (31%) asendushooldusel olev laps elab eestkoste- või hooldusperes ja ülejäänud (69%) asenduskodudes. 25.03.2013 seisuga on Eestis 35 asenduskoduteenuse pakkujat.
Aastatel 2011-2012 viisid õiguskantsleri nõunikud läbi 18 kontrollkäiku ja kaks järelkontrollkäiku erinevatesse asenduskodudesse. Külastuste toimumise ajal elas neis asutustes kokku 510 last, seega tutvusid õiguskantsleri nõunikud u 46% asenduskodudes kasvavate laste elutingimustega. Külastuste raames vestlesid õiguskantsleri esindajad kokku 87 lapse ehk ligi 8%-ga kõigist asenduskodudes elavatest lastest. Samuti intervjueeriti kokku 48 otseselt lastega töötavat töötajat (lisaks asutuse juhtidele).
Lasteombudsman (www.lasteombudsman.ee) kaitseb laste ja noorte õigusi suhetes avalikke ülesandeid täitvate inimeste ja asutustega. Eesti sai lasteombudsmani 19. märtsil 2011. aastal, kui õiguskantsler Indrek Tederile pandi lapse õiguste kaitse ja edendamise ülesanded. Lasteombudsmani ülesannete täitmiseks on Õiguskantsleri Kantseleis laste õiguste osakond, kus töötab 4 inimest.
Lisainfo:
Mari-Liis Sesmin
õiguskantsleri avalike suhete nõunik
tel 693 8423; 52 28 888