Kristi Paroni tervituskõne “101 last Toompeale” noortefoorumil Riigikogus, 16.11.2012
Mul on hea meel tervitada teid õiguskantsleri nimel selles väärikas hoones. See ei olnudki riikide eluiga arvestades nii väga ammu, kui just selles samas saalis võeti vastu otsus Eesti riigi taasiseseisvumisest. Mina olin siis umbes teie vanune ja mäletan väga hästi seda erilist tunnet, mis mind valdas, tunnet, et ees on ootamas muutused ja mul on võimalus anda oma panus. Ja ma tahaksin, et teil oleks võimalus tunda seda sama tunnet, et teie häälel on kaalu ja et teil, kodanikena, on võimalus kaasa aidata meie riigi ja ühiskonna arengule.
Õiguskantsler lasteombudsmanina seisab hea selle eest, et lastele oleks tagatud õigus kaasa rääkida ja olla ära kuulatud. Eesti on ühinenud ÜRO lapse õiguste konventsiooniga ning 2011. a 19. märtsist alates täidab õiguskantsler sellest konventsioonist lähtuvalt lasteombudsmani ülesandeid, edendades lapse õiguste kaitset. Ombudsman tähendabki inimest, kes seisab teiste õiguste eest.
Tegelikult on lapse õigused inimõigused ehk siis sellised õigused, mis on kõigil inimestel, sõltumata vanusest (õigus elule, õigus nimele ja kodakondsusele, õigus saada tervishoiuteenuseid jms). Kuna aga lapsed ei saa enda eest seista nii nagu täiskasvanud, peab lapse õiguste konventsioon vajalikuks rõhutada, et ka lastel on õigus vabalt oma arvamust väljendada kõigis temaga seotud küsimustes ning seda arvamust tuleb kuulda võtta.
ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklid 12 – 15 käsitlevadki just laste arvamus- ja sõnavabadust, sätestades näiteks, et lastel on õigus moodustada ühinguid ja korraldada rahumeelseid kogunemisi oma seisukohtade väljendamiseks, samuti, et lapsel on õigus väljendada oma seisukohti ja teistel isikutel on kohustus neid seisukohti lapsega seotud menetluses arvesse võtta.
ÜRO Lapse õiguste konventsiooni alusel ja selle täitmise kontrollimiseks loodud Lapse Õiguste Komitee on lapse arvamusvabaduse kohta väga tabavalt öelnud järgmist: „Lapse arvamusvabaduse tunnustamine on kasulik mitte ainult lapsele endale, vaid perele, ühiskonnale, koolile, riigile ja demokraatiale. Lapse arvamusvabaduse ja kaasarääkimise õiguse uuem ja sügavam sisu peaks tähendama seda, et on olemas ühiskondlik leping, mille järgi lapsed on tunnustatud mitte ainult kui õiguste omanikud, kes vajavad kaitset, vaid et neil on ka õigus aktiivselt osaleda kõikides asjades, mis neid puudutavad. See eeldab pikas perspektiivis muutusi poliitilistes, sotsiaalsetes, institutsionaalsetes ja kultuurilistes struktuurides.“
Nende muutuste kaasatoomisel ongi teil kõigil oluline roll. Kaasatus algab teie perest, kodust, suguvõsast, kogukonnast, kortermajast, teie külast või linnast. Kaasatus tähendab seda, et te korraldate oma kodukohas mänguväljaku ehitust või algatate vanemliku hoolitsuseta jäänud laste abistamiseks annetuste kogumise või see, et te aitate oma haigel naabritädil poest süüa tuua ja puid laduda, samuti see, et te osalete aktiivselt oma koolielus. Seega ei pea kaasatus tingimata tähendama lastele valimisõiguse andmist, võimalus ühiskonna elus kaasa rääkida algab väikestest asjadest.
Vabadusega kaasneb vastutus. Tahan teile südamele panna, et võtaksite tõsiselt seda vastutust, mis kaasneb vabadusega.
See, et te kõik olete täna siia kogunenud on märk sellest, et te soovite kaasa rääkida ja selle eest teile suur aitäh!