Kadai: maski kandmine peaks olema soovitus (ERR)

Kuigi valitsusel on kavas lähiajal loobuda koroonapassist ja kellaajalisest piirangutest, siis maskikohustusest veel mitte. Samas on tõendus maskikohustuse vajalikkuse kohta nõrk ja tegu võiks olla pigem soovitusega, ütles ERR-ile õiguskantsleri nõunik Martin Kadai.

Marko Tooming, ERR, 10.03.2022

"Põhjendust saaks hinnata tõendusega, mis meil selle kohta on olemas või on puudu. Kui räägime maskikandmise kohustusest, siis selle kohta tõendus on pigem nõrk. Valdavalt on tõendus metoodiliselt puudulik või oluliste metoodiliste lünkadega ja see viitab sellele, et maskikandmisel elanikkonna hulgas võib olla mingi kasuefekt viiruse leviku pidurdamisel, aga pigem on see efekt tagasihoidlik või mõõdukas," lausus Kadai.

Kadai sõnul kehtivad tervisekäitumise puhul valdavalt soovitused ja karistustega ei hirmutata.

"Me ei kohusta inimesi pesema käsi või hambaid ja käituma tervislikult. See põhineb teavitustööl, tervisedendusel ja on soovituslik – keegi selle üle järelevalvet ei tee ja kedagi ei hirmutata rahatrahvide, sanktsioonide ja muu sellisega," lausus ta.

Kadai hinnangul on tervisekäitumise normide kehtestamine ja selle üle järelevalve tegemine ja selle rikkumisel inimeste karistamine kahe teraga mõõk.

"Ühtpidi saavutatakse lühiajaliselt hea efekt, et inimesed rahatrahvi hirmus tervisekäitumist järgivad. Aga ühiskonnas me ju soovime, et inimesed võtaksid ise tervisekäitumise vastutuse, saaksid aru, miks midagi on vaja teha ja ei näeks seda kui kohustust, vaid vajadust hoida endast ja teisi," nentis ta.

Kadai sõnul tekib nõrga tõendusmaterjali puhul ka juriidiline ja eetiline küsimus, et kas sellisel juhul saab üldse midagi kehtestada.

Viiruse levik kellaaega ei küsi

Kella 23 piirangu kaotamise kohta märkis Kadai, et õiguskantsleri poole on juba varem pöördunud ettevõtjad ning neile on selle piirangu kohta ka vastatud.

"Kui vaadata seda valitsuse korraldust ja korralduse seletuskirja, siis me näeme õiguslikult olulisi puudusi selle piirangu kehtestamisel. Ja on näha ka sisulisi puudusi. Piirangu kehtestaja ei ole piisavalt põhjendanud, kuidas selline piirang aitab kaasa mingile eesmärgile, näiteks haiglakoormuse vähendamisele. Põhjendusi pole piisavalt välja toodud, pole kaalutud alternatiivseid variante, mis oleks ettevõtjatele vähem koormavad," lausus Kadai.

Kadai lisas, et üldises vaates jääb kellaajaline piirang samuti arusaamatuks.

"Ega viiruse levik ei vaata seda, mis kellaaeg on. Küsimus on milleski muus – selles, et teatud tegevuste juures, teatud keskkonnas, inimestevahelises kokkupuutes levib viirus paremini kui teistes olukordades. Seda ei peaks vaatama kellaajapõhiselt, vaid tegevuspõhiselt," lausus Kadai.

Eeldatavasti juba selle nädala lõpus langeb raske koroonaga haiglasse jõudjate arv alla 25 inimese päevas ja sellele järgnevast päevast loobutakse Eestis koroonapassi kasutamisest ja kaob ka kellaajaline piirang meelelahutusasutustes. Maskikohustus jääb kestma, kuid sellest plaanitakse loobuda kevade jooksul.