Külli Taro: mured, mida maski kandmise riiklik kohustus kaasa toob

Vikerraadio päevakommentaar, 28.09.2020.a.

On igati arusaadav, et arstid kõnelevad viiruse levikut takistavate maskide kandmise poolt. Ja ettevõtjad on kindlasti pigem nõus leppima maskikohustusega kui riskima sellega, et üritused taas ära keelatakse või nende äri kinni pannakse.

Ent üldise maski kandmise kohustuse kehtestamine ei ole pelgalt meditsiiniline küsimus. Ega ka üksnes koormistega leppimine. Seni arutelu keskmes olnud maskide tõhususe teema on ka tegelikult üsna klaar.

Terviseameti kodulehel on selgelt kirjas, et maski kandmine vähendab viiruse levimise tõenäosust, kuid ei anna garantiid, et viirus ühelt inimeselt teisele ei levi. Näomask on üksnes täiendav meede ja see ei asenda füüsilise distantsi hoidmise vajadust, käte pesemist või köhimise ja aevastamise hügieeni.

Ent viiruse levimise tõenäosust aitab vähendada tõesti vaid õige maski kandmine ja õigel viisil. Meditsiiniline näomask ehk nn kirurgimask kaitseb teisi, respiraator selle kandjat. Õmmeldud maskist, ükskõik kas kodune käsitöö või hõrk disainmask, on kasu umbes sama palju kui salliga näo katmisest.

Nii et riskigruppi kuuluvatel inimestel, kes muretsevad iseenda tervise pärast, on tõeliselt abi üksnes respiraatorist. Ning kui nakatunud või nende lähikontaktsed tõesti just hädasti peavad avalikku ruumi minema, peavad nad kindlasti kandma meditsiinilist maski.

Valesti kantud maskist pole mingit kasu. Nii koormatakse üksnes keskkonda täiendava prügiga. Ja raisatakse ära isikukaitsevahend, mida kellelgi teisel oleks tõenäoliselt rohkem vaja läinud.

Vaevalt, et keegi kahtlebki soovituses õigel ajal, õigel viisil ja õiget maski kanda. Ent niipea, kui riik sekkub käskude ja keeldudega, tuleb läbi mõelda palju muid keerulisi küsimusi.

Kui riik hakkab kehtestama seaduslikku kohustust, tuleb ühtlasi otsustada, millist tüüpi maski nõuda (või piisab lihtsalt näo katmisest), kus maski kandmist nõuda, milliseid erandeid teha, kuidas tagada kohustuse täitmine ja selle järelevalve ning kuidas jagada vastutus näiteks ruumi valdaja ja üksikisiku vahel.

Mõned huvitavad nopped neist riikidest, kus maski kandmise kohustus juba kehtestatud.

Riikides, kus maski kandmine kohustuslik, tunnistatakse kõlblikuks pea igasugune näokate. Esiteks seetõttu, et nii ei panda selget rahalist kohustust ning küsimusest, kes maksab, saab mööda hiilida. Teiseks ei soovita meditsiiniliste maskide ja respiraatorite varu ära kulutada. Ent teame ju, kui vähetõhus on lihtne õmmeldud näokate.

Üsna kummaline olukord on seal, kus korraga kehtib nii näo katmise kohustus kui ka keeld. 2010. aastal võeti Prantsusmaal ja 2011. aastal Belgias islami usu eksponeerimise vältimiseks vastu seadused, mis keelasid ära teatud avalikes kohtades näokatte kandmise.

Üks peamine argument, mis ka Euroopa Inimõiguste Kohtus läbi vaieldi, oli vajadus tagada avalik kord. Sest näiteks näo katmisel pole enam abi videokaameratest, mis aitavad avalikku korda tagada. Salvestisele jäänud kurikaelte tuvastamine pole enam võimalik. Ka näotuvastusele üles ehitatud peenemad turvasüsteemid ei tööta.

Moslemi naised Prantsusmaal ja Belgias ongi keerulises olukorras, kus üheaegselt on nii kohustus kui ka keeld nägu katta.

Ühe reegli järgi on Prantsusmaal ette nähtud trahv 135 eurot, kui ühistransporti, koolidesse või poodidesse suud ja nina katmata siseneda. Teise seaduse alusel tuleb määrata 150 eurot trahvi ja kohustuslik kodanikuõpetuse kursus siis, kui avalikus ruumis nägu kaetakse.

Politsei kurdab, et pole juhiseid, kuidas sellises olukorras käituda. Praktikas olevat palju vaidlemist, kas parasjagu on tegemist religioosse või viiruse leviku tõkestamise eesmärgil kantava näokattega.

Nädalavahetusel tulid uudised, et Armeenia kuulutas välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni. Vaevalt neil nüüd aega selle murega tegeleda, kuid ka Armeenias on kehtestatud maski kandmise kohustus.

Just nädalajagu tagasi tegi Armeenia ombudsman rahvusvahelise avalduse, et politsei kasutab maski kandmise kohustuse järelevalves liigselt jõudu. Lisaks trahvitakse inimesi kord selle eest, et maski pole, siis jälle selle eest, et mask on ees ja isiku tuvastamine raskendatud.

Eks need ole üsna spetsiifilised näited muredest, mida maski kandmise riiklik kohustus kaasa toob. Kuid kentsakate ja keeruliste küsimustega, suurte põhimõtete ja väikeste detailidega tuleb sellise kohustuse kehtestamisel igal juhul tegeleda.

See siin ei ole veel üks sõnavõtt maskide poolt või vastu. Ehk on aga õige aeg jälle meelde tuletada president Kennedy kuulsat tsitaat: "Ärge küsige, mida riik saaks teha teie heaks. Küsige, mida teie saate teha riigi heaks." Niisiis. Ärge küsige, mida riik teeb viiruse vastu võitlemiseks. Küsige, mida teie ise selleks teete.