Õiguskantsler Indrek Tederi tervituskõne konverentsil „Võrdne kohtlemine ja vabaühenduse roll“, 6. juuni 2014
Austatud kuulajad! Mul on heameel tervitada Teid tänasel konverentsil, kus arutatakse vabaühenduste rolli üle võrdse kohtlemise edendamisel.
Esmalt soovin tunnustada konverentsi korraldajat, Inimõiguste Keskuse tegevust nii võrdse kohtlemise kui teiste haavatavas olukorras olevate isikute õiguste eest seismisel. Ka tänase konverentsi kokkukutsumine näitab Eesti kodanikuühenduste võimekust olla inimõiguste teemal küsimuste algataja ning partner avalikule sektorile lahenduste otsimisel.
Mina kõneleksin täna õigusest veidi laiemalt. Õigus muutub. Meie maailm muutub, aga kahjuks alati mitte paremas suunas. See muutumine puudutab jõudu. Kui see puudutab jõudu ja pean silmas ka sõjalist jõudu, siis kus on siin õiguse koht? Kas tal üldse ongi kohta või tegelikku tähendust? Seega, kas on veel võimalik rääkida õiguse võimust? Või maksab füüsiline jõud (ehk rusikaõigus) ja õigus on pelgalt fassaad ja inimõigusi kasutatakse nii õigel viisil kui ka täiesti vääralt? Mina olen veendunud (ma loodan, ja ei taha ka silmi sulgeda), et õigus peab maksma. Ajalugu meenutades – nõukogude ajal õigusega pelgalt mängiti ja seda (st õigust) ei usutud. N-ö. ainult jõud maksis. Tegelikkus oli enam-vähem samasugune nagu Orwelli teoses „1984“. Ehk õigust deformeeriti ja seda suures ulatuses. Kuid lõpuks see süsteem, deformeeritud õigus ja jõule tuginev kord, pankrotistus – jumal tänatud.
See minevikukogemus olgu meile õpetuseks. Seega ära unusta ja jälgi ka olemasolevat jõhkrat jõudu ja ära oma silmi sulge. Samuti ei maksaks olla naiivne – ära usu valetajaid ja vägivallatsejaid.
Me peame iga päev töötama selle nimel, et meie põhiseaduse algprintsiibid oleksid reaalselt eksisteerivad. Et tegelikult kehtiks võrdne kohtlemine. Ligikaudu 1918 sätestati Eestis võrdsuspõhimõte. Seisuseid ei ole, aadlikke ei ole. Kõik on võrdsed. See on suur algpõhimõte, millele põhiseadus on vundamendiks. Seega ei ole võrdne kohtlemine kui pirukas või lasanje, et ühele antakse ja teistele ei anta. Võrdne kohtlemine ei ole ainult privileeg. Võrdset kohtlemist on kohaldatud üha rohkem. Näiteks Riigikohtu üldkogu 09.12.2013 aastal (mõtlen nn. apteegi saagat) kohaldas võrdset kohtemist väga laialdaselt.
Üheks oluliseks algprintsiipide hoidjaks ja tegeliku võrdsuspõhimõtte rakendajaks pean ka vabaühendusi. Ma hindan ja väärtustan nende rolli. Võrdsuspõhimõte tähendab ka, et kaasatakse kõik inimesed ja seda ju vabaühendused teevadki. Igapäevaselt, missioonitundega.
Ma tuletaksin siinkohal meelde lastekaitsepäeva üritust „Lastega ja lastele“. See oli armas, mõnus ja südamlik. See oli erilistest inimestest, kes olid teinud häid konkreetseid tegusid. Tahan siinkohal rõhutada, et konkreetne tegu on väga tähtis. Tulemus loeb. Seega ma loodan, et vabaühendused täidavad edasi oma rolli ühiskonnas. Konkreetne tegu koos missioonitundega hoiabki meie ühiskonda, sealhulgas ka võrdsuspõhimõtet, igapäevaselt elus.