Austatud kõrged kohtunikud!
Mu väike kõne – malbe passioon
Ma ei kordaks esitatud taotlust vaid puudutaksin mõningaid aspekte
Võrdsuspõhiõiguse rikkumine
Käesoleval juhul on rikutud (ravimisseaduse § 42-1 lg 1-3) otseselt võrdsuspõhiõigust (põhiseaduse § 12). Rõhutan – selle sätte järgi ei tohi isikuid kohelda meelevaldselt, erinevalt, st erinev kohtlemine peab olema selgelt põhjendatud. Seda aga ei ole.
Turule sisenemine enne aastat 2006 aga ei ole konkurentsi piiramise eesmärgi seisukohalt asjassepuutuv tunnus. Seega olukorras, kus seadusandja on loonud ja säilitanud turuluku ning seeläbi eelistanud ettevõtjaid, kes olid tegevust alustanud enne vaidlusaluste sätete kehtestamist, ettevõtjatele, kes oleks huvitatud sellele alale sisenemisest või oma ettevõtluse hilisemast laiendamisest, riivab seadusandja lisaks põhiseaduse § 31 sätestatud ettevõtlusvabadusele ülitugevalt põhiseaduse § 12 lg 1 esimesest lausest tulenevalt võrdsuspõhiõigust.
Ettevõtlusvabaduse ja võrdsuspõhiõiguse riive on seda intensiivsem, et kõne all olevad piirangud lukustavad mitte ainult apteegiteenuse turu, vaid selle kaudu ka ravimite hulgimüügituru, kus konkureerimine eeldab vältimatult ligipääsu apteekidele, mis on vaidlusaluste sätete tagajärjel n-ö uutele tulijatele tõkestatud.
Olen ka osundanud, et vastavas seaduses (ravimiseaduse § 42-1 lg 1-3) on rikutud põhiseaduse § 31, mis peaks tagama ausa konkurentsi. Seega peaks riik otseselt tagama õigusliku ausa konkurentsi vaba turu toimimiseks. Ettevõtlusvabaduse riive intensiivsuse hindamisel on oluline võtta arvesse, et põhiseaduse § 31 ei kaitse üksnes ettevõtjaid ning potentsiaalseid konkurente, vaid konkurentsi laiemalt ning seega ühtlasi tarbijaid, kellele vaba konkurents tagab kauba või teenuse kättesaadavuse, parema kvaliteedi ning soodsama hinna. Tegelikult on rikutud tarbija õigusi, kuna kehtib kahe ravimi hulgimüüja n-ö diktaat.
Kahele ravimi hulgimüüjale on loodud ülimalt kasulik situatsioon, välistades täielikult võrdsuspõhiõiguse kogu Eestis.