Haridus- ja teadusminister nõustus õiguskantsleri ettepanekutega: erivajadustega õpilaste õigus põhiharidusele peab olema tagatud vastavalt põhiseadusele ja rahvusvahelise õiguse normidele.
Õiguskantsler Allar Jõks pöördus haridus- ja teadusminister Mailis Repsi poole õiguskantsleri analüüsi järeldustega erivajadustega õpilaste õigusest põhiharidusele. Allar Jõks väljendas muret erivajadustega õpilaste juurdepääsu pärast põhiharidusele ning ta palus ministrit võtta kasutusele nii õiguslikud kui ka faktilised abinõud, et erivajadustega õpilastel oleksid põhihariduse saamiseks tavaõpilastega võrdsed võimalused.
Teatud grupid ühiskonnas ei ole võimelised oma õigust realiseerima ilma riigi või kohaliku omavalitsuse abita. Seetõttu kohustab põhiseadus riiki ja kohalikku omavalitsust tagama, et haridusõigus oleks ka erivajadustega isikutele praktiliselt realiseeritav. See tähendab, et tulenevalt erivajadustega isikute eripärast tuleb neid isikuid erinevalt kohelda ning rakendada nende jaoks vajalikke abinõusid, et põhihariduse omandamine oleks ka neile teistega samaväärselt võimalik.
Õiguskantsler juhtis ministri tähelepanu puudujäägile põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, millest tulenevalt ei saa eri- ja sanatoorsetele koolidele kehtestatud eritingimusi kasutada need erivajadustega õpilased, kes õpivad tavakoolis. Minister nõustus õiguskantsleriga, et võrdsed võimalused õppimiseks tuleb luua kõikidele erivajadustega õpilastele olenemata koolitüübist. Mailis Repsi vastuse kohaselt on Haridus- ja Teadusministeerium ette valmistamas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste eelnõu, mille järgi laienevad erikoolidele õigusaktidega loodud tingimused (pikendatud õppeaeg, õppeainete erisused ja rahastamisalused) ka nendele erivajadustega õpilastele, kes on integreeritud tavakooli ja -klassi.
Samuti märkis Allar Jõks kirjas ministrile, et haridusministri määruse kohaselt tuleb koduõpet rakendada üksnes erandjuhtudel, kui erivajadusega õpilase õpet ei ole võimalik koolis korraldada. Kuid õiguskantsleri kontrollkäigud koolidesse on näidanud, et koduõppele on suunatud ka selliseid õpilasi, kelle erivajaduste laad võimaldaks koolis õppida, kui neile oleks tagatud füüsiline juurdepääs koolile. Õiguskantsler leidis, et kui koduõppe rakendamine on üksikjuhtude tasandil saanud erandi asemel reegliks, on riik läinud vastuollu oma rahvusvahelisel tasandil võetud kohustustega ning rikkunud nende isikute õigust saada õpetust üldsüsteemi raames. Mailis Reps kinnitas vastuses õiguskantslerile, et koduõpet tuleks tõepoolest rakendada vaid erandjuhtudel ning et haridusministri vastavat koduõppe korda sätestavat määrust on koolijuhid sageli valesti tõlgendanud. Minister lubas määrust muuta nii, et see oleks üheselt arusaadav, ning juhtida kohalike omavalitsuste ja maavalitsuste tähelepanu vajadusele kontrollida koduõppele suunamise õiguspärasust koolides.
Õiguskantsler tõstatas ministri ees ka probleemi, et seadusandja ei ole ette näinud eraldi õppekava kehtestamist raske ja sügava vaimupuudega õpilastele ning ministri määruse alusel õpetatakse raske vaimupuudega õpilasi toimetuleku riikliku õppekava alusel. Viimane läheb vastuollu nii seaduse kui ka raske puudega õpilaste tegelike vajadustega. Minister lubas vastuses õiguskantslerile, et küsimus lahendatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste eelnõus, mille kohaselt saab minister kehtestada analoogiliselt lihtsustatud ja toimetuleku riiklikule õppekavale ka hooldusklassi õppekava. Kui see eelnõu Riigikogus vastu võetakse, saab kinnitada eraldi riikliku õppekava ka raske ja sügava vaimupuudega õpilastele.
Viimaseid aastaid kestnud valusa küsimusena tõi Allar Jõks kirjas ministrile veel kord välja erivajadustega õpilaste õppevahendite ja õpikute ebapiisavuse. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt nähakse igal aastal riigieelarvest ette toetus õpikute muretsemiseks. Kuna nõuetele vastavaid õpikuid ei kirjastata vajalikul määral, ei ole erivajadustega õpilastele võimalik õpikuid vajalikul määral soetada. Samas ei tohi vabu vahendeid muude õppevahendite muretsemiseks kasutada. Nii on erivajadusega õpilased võrreldes tavaõpilastega ebavõrdses olukorras, sest riik toetab neile õppevahendite soetamist väiksemas ulatuses. Järelikult on riik jätnud selles osas oma põhiseadusest tuleneva kohustuse täitmata. Minister Mailis Reps viitas lahendusena käivitunud projektile, mille raames on toimunud erivajadustega õpilaste õppevara koostajatele koolitused ning vastav õppevara on koostamisel. Riiklikus Eksami- ja Kutsekvalifikatsioonikeskuses on tööle asunud ainespetsialist, kelle üheks ülesandeks on vastava õppevara koostamise ja kirjastamise pidev koordineerimine. Samuti nõustus minister õiguskantsleri ettepanekuga, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse sätted vajavad muutmist selliselt, et riigieelarvest eraldatud toetust oleks võimalik kasutada lisaks õpikutele ka muude vajalike õppevahendite ostmiseks.
Allar Jõks jälgib ka edaspidi, kuidas on erivajadustega õpilaste õigus põhiharidusele tagatud.