Ennetus, toetamine ja koostöö on võtmesõnad laste ja noorte heaolu parandamisel

Täna, 5. detsembril toimub Tallinnas rahvusvaheline konverents, mille arutelu keskmes on laste ja noorte heaolu mõjutavad tegurid. Konverentsil arutletakse lapsi ja noori puudutavate riskitegurite ning erinevate ennetuslike teenuste ja süsteemide üle. Häid praktikaid tutvustavad valdkonna eksperdid Iirimaalt, Inglismaalt, Belgiast, Norrast ja Islandilt.

Pildil Norra suursaadik Dagfinn Sørli koos õiguskantsler ja lasteombudsman Indrek Tederiga (foto autor Terje Lepp)

Eestis on palju lapsi ja noori, kelle elu mõjutavad erinevad riskitegurid. Noorte toetamiseks on vajalik, et spetsialistid oskaksid noori puudutavate erinevate riskidega arvestada ja neid õigeaegselt ennetada.

Õiguskantsleri ja lasteombudsmani Indrek Tederi sõnul ei ole kõigile lastele toetava kasvukeskkonna loomine lihtne ülesanne, selleks tuleb ületada mitmeid takistusi. „Toetava kasvukeskkonna alusmüüriks on kindlustada igale lapsele turvaline lapsepõlv. Sealjuures peaksime mõtlema sellele, et kuidas ennetada ja leevendada ühiskonnas esinevat ebavõrdsust, sotsiaalset tõrjutust ja ilmajäetust,“ selgitas Teder. Ta lisas, et lastele toetava kasvukeskkonna loomisel on olulise tähtsusega ka laste ja noorte võimalus senisest enam oma elu ja ühiskonnakorraldust puudutavates küsimustes kaasa rääkida. 

Tagades lastele ja noortele võimetekohase hariduse, noorsootöö ja teiste teenuste kättesaadavuse, soodustades positiivseid ja hoolivaid suhteid lapsevanemate ja last ümbritsevate inimeste vahel ning toetades käitumisprobleemidega noori ja nende peresid, on võimalik riskide mõju vähendada ja probleemide kujunemist ennetada.

„Lastevanematel ja lastega tegelevatel spetsialistidel nii omavalitsustes kui riigiasutustes on kõigil oluline roll lapse arengu ja kasvu toetamisel. Koostöös saame pakkuda sotsiaalselt tõrjutud noortele õigeaegselt tuge,“ sõnas Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer. „Lapsed ja noored tagavad Eesti riigi jätkusuutlikkuse. Kui suudame pakkuda sotsiaalselt tõrjutud noortele õigeaegselt piisavalt tuge, saame garanteerida selle, et nad panustavad ühiskonnaellu maksimaalselt, nii sotsiaalselt kui ka majanduslikult,“ lisas Schlümmer.

Eestis luuakse tänu EMP ja Norra toetuste programmidele laste ja kuni 26-aastaste noorte heaolu parandamiseks toetav koolikeskkond, paremad vaimse tervise teenused, arendatakse tulemuslikke ennetusmeetodeid ning koostöövõrgustikke. Samuti suurendatakse spetsialistide pädevust riskilaste ja –noortega töötamisel ning nende oskusi riske hinnata ning kontrollida.

Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi “Riskilapsed ja –noored” viivad ühiselt ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Justiitsministeerium ning doonorpartneriks on Norra Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus. Norra toetuste programmi „Rahvatervis“ viib ellu Sotsiaalministeerium, kelle doonorpartneriks on Norra Rahvatervise Instituut.

Konverentsi programm

Konverentsi on võimalik jälgida ka otseülekandena Postimehe ja Delfi veebiväljaannetest ning Eesti Noorsootöö Keskuse koduleheküljelt.