Ebainimlik ja alandav kohtlemine arestimajades on vastuolus põhiseaduse ja Euroopa nõuetega

 


Õiguskantsler Allar Jõks peab märgukirjas Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehele Urmas Reinsalule vajalikuks Narva ja Kohtla-Järve arestimajade kinnipidamistingimuste otsustavat parandamist. Justiitsministeerium ja Siseministeerium ei ole vaatamata õiguskantsleri ettepanekutele suutnud viia olukorda arestimajades põhiseadusele ja Euroopa nõuetele vastavaks. Euroopa Inimõiguste Kohus on Eestilt välja mõistnud esimese kahjutasu ebainimliku ja alandava kohtlemise eest kinnipidamisasutuses.


Põhiseadus ja Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsioon (EIÕK) keelavad ebainimliku, julma või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise. Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt rõhutanud, et EIÕK väärtustab demokraatliku ühiskonna fundamentaalset väärtust, mis sisaldab absoluutset piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise keeldu. Keelu kehtivus ei sõltu konkreetsest olukorrast või sellise kohtlemise ohvri käitumisest.
 
Rahvusvahelised organisatsioonid, ennekõike Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) on mitmel korral juhtinud tähelepanu Eesti arestimajade olukorrale. CPT jõudis pärast oma 2003. aasta visiiti järeldusele, et Narva ja Kohtla-Järve (samuti teiste sarnaste kinnipidamistingimustega) arestimajade olmetingimuste ja kõikidele vahialustele kohaldatud kurnavalt üksluise re¾iimi kumulatiivne toime on võrdväärne ebainimliku ja alandava kohtlemisega.


„Euroopa Inimõiguste Kohus on väljendanud seisukohta, et kui riik ei võta midagi ette vastuvõetamatute kinnipidamistingimuste parandamiseks, näitab see austuse puudumist inimese vastu“, ütles Allar Jõks. „Et olukord arestimajades on lubamatu, seda näitab ka esimene hoiatav pretsedent - Euroopa Inimõiguste Kohus mõistis hiljuti Eestilt välja kahjutasu ebainimliku ja alandava kohtlemise tõttu muu hulgas Jõgeva arestimajas“, märkis õiguskantsler.


„Rõhutan, et arestimajadesse paigutatakse mitte ainult aresti või lühiajalist vangistust kandvaid süüdimõistetuid, vaid ka veel süüdi mõistmata vahistatuid, kellele on kriminaalmenetluses tõkendina vahistamist kohaldatud. Seega saab alandav ja ebainimlik kohtlemine osaks igale arestimajja sattunud inimesele, ka neile, kelle süü ei ole tõendatud“, ütles Allar Jõks. „Eriti kurioosne on, et ebainimlikes tingimustes hoitakse alaealisi“.


Õiguskantsler on mitmetel kontrollkäikudel tuvastanud, et Narva ja Kohtla-Järve arestimajad on ülerahvastatud. „Olen seisukohal, et eranditeta igale arestialusele ja vahistatule peab olema kambris tagatud vähemalt 2,5 ruutmeetrit põrandapinda, nagu seda näeb ette vanglates kehtiv justiitsministri määrus“, toonitas Allar Jõks. „Kujutage ette, et kuude kaupa on liikumiseks ainult 1,65 ruutmeetrit ruumi, nagu seda oli kinni peetud isiku kohta Kohtla-Järve arestimajas minu kontrollkäigu ajal möödunud aasta septembris“, märkis õiguskantsler. Ülerahvastuse tõttu ei hoitud õiguskantsleri kontrollkäigu ajal Kohtla-Järve arestimajas eraldi alaealisi ja täiskasvanuid, nagu nõuab vangistusseadus. 2005. aasta suvel viibis Kohtla-Järve arestimajas peaaegu kaks korda rohkem isikuid, kui sinna paigutada tohib.


Samuti ei vasta Narva ja Kohtla-Järve arestimajades nõuetele olmetingimused ja re¾iim. Kambrites ei ole vangistusseaduses nõutud akent ja valgustust, ebapiisav on ventilatsioon. Kontrollkäikude ajal olid enamus kambreid puhastamata ja ebasanitaarses seisundis.


„On piinlik, kui rahvusvahelises raportis kirjutatakse Eesti kohta: „Vaheseintega eraldamata käimlad, kus isikud olid sunnitud ennast kergendama otse kambrikaaslaste silme all, halvendasid veelgi väga kehva õhuvahetust, muutes juba niigi ebameeldivalt rõske õhu iiveldamapanevaks““, tsiteeris Allar Jõks CPT raportit Narva ja Kohtla-Järve arestimajadest.


Vangistusseaduse kohaselt peab arestimajades olema vahistatute pidev visuaalne või elektrooniline jälgimine. Kohtla-Järve arestimajas puuduvad elektroonilise jälgimise võimalused ning kui kinni peetud isikud keeravad elektripirnid pesast välja, ei ole võimalik neid ka visuaalselt jälgida. Pimendatud kambris on ohtu seatud kambrisse paigutatud isikute julgeolek, vägivallajuhtumeid ei ole võimalik koheselt tuvastada ning olukord kujutab julgeolekuriski ka politseiametnikele.


Enamus arestimajasid ei taga vahistatutele seadusekohast õigust viibida üks tund päevas värskes õhus, kuna selleks puuduvad jalutusboksid või on puudu personalist. Arestialustele ei ole piisavalt tagatud õigus lühiajalisele kokkusaamisele, samuti puudub kinni peetud isikutel võimalus suhelda oma lähedastega telefonitsi.


Õiguskantsler on teinud justiitsministrile ja siseministrile mitmeid ettepanekuid, mis võimaldavad mõõdukate kulutustega oluliselt parandada arestimajade põhiseadusvastast olukorda. Ministeeriumid ja Politseiamet on ettepanekuid täitnud ebapiisavalt. Siseministeerium on hoolimata lubadusest esitada õiguskantslerile üleriigiline arestimajade olmetingimuste parandamise tegevuskava jätnud selle kava üldse koostamata.    


Riigi eelarvestrateegia 2006 – 2009 kohaselt on arestimajade kehv olukord üks Siseministeeriumi valitsemisala probleemidest. Strateegias plaanitakse ka arestantide inimõiguste tagamist ja arestimajade CPT soovitustega vastavusse viimist. Kuid 2006. aasta riigieelarves ei ole Siseministeeriumi valitsemisalas ette nähtud investeeringuid arestimajade olmetingimuste parendamiseks. Puuduvad nii investeeringud arestimajade hoonete rajamiseks ja renoveerimiseks kui ka väiksemamahulised investeerimisprojektid, nagu näiteks kaarditaksofonide paigaldamiseks vajalikud ettevalmistused.


Õiguskantsler on märgukirjas Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehele seisukohal, et  arestimajade olukorra parandamiseks tuleb luua süsteemne tegevuskava ning tagada  vajalikud investeeringud. Lahendused (ennekõike ülerahvastuse vähendamine) eeldab  Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi koostööd. Õiguskantsler peab oluliseks analüüsida ka õigusaktide muutmise vajadust.