Õiguskantsleri osakonnajuhataja-nõuniku Ave Henbergi arvamusartikkel "Hauaplats on tasuta" Maalehes, 3. aprill 2014.
Õiguskantsler on tuvastanud, et mõned omavalitsused nõuavad kalmistu halduskulude katmiseks hauaplatside kasutajatelt seadusevastaselt tasu.
Inimese surma korral on lähedastel lühikese ajaga vaja korda ajada väga palju. Matused on ka kallid.
Kuigi inimestele võivad matustega seotud kulud üle jõu käia, ei hakka nad üldjuhul (ametivõimudega) vaidlema, kui mõni neilt küsitav rahasumma tundub ebaõiglane. Näiteks see, et nõutakse väikest tasu matmisloa eest või lausa 100eurost tasu, et saada kadunukese matmiseks plats.
Omavalitsuse ülesanne
2012. aastal jõustunud kalmistuseaduse järgi on surnuaia haldajaks kas usuline ühendus või omavalitsus.
Eestis on ilmalikud kalmistud enamuses ning nende pidamine kohaliku omavalitsuse ülesanne. See tähendab, et linna- või vallavalitsus peab kindlustama, et kohalik kalmistu vastaks keskkonnanõuetele (nt põhjavee kaitse osas) ning oleks hooldatud ja inimestele sujuvalt ning häirimatult kasutatav.
Kalmistu korrashoidmiseks ja selle kasutatavuse tagamiseks tuleb muu hulgas hoida korras kalmistu piirdeaeda, üldkasutatavaid teid ja haljastust. Samuti peab omavalitsuse määratud isik korraldama matmistegevust ehk jagama ja mõõtma hauaplatse, pidama hauaplatside üle arvestust, suhtlema matuste korraldajatega jne. Kõik see tähendab kulusid.
Seaduse järgi peab omavalitsus sellised kulud kandma enda eelarvest. Enamik Eesti omavalitsusi rahastabki kalmistu ülalpidamiskulud üldistest eelarvetuludest ning matuste korraldajatelt selleks raha ei küsi.
Õiguskantsler on aga tuvastanud, et mõned omavalitsused kas nõuavad või on nõudnud kalmistu halduskulude katmiseks hauaplatside kasutajatelt tasu. Nende tasude nimetused ja suurused on omavalitsuseti erinevad.
Nii kehtib Jõhvi vallas 100–130eurone hauaplatsi väljastamise tasu. Mõni aeg tagasi kehtisid hauaplatsi väljastamise tasud veel ka näiteks Põltsamaa linnas (15 eurot) ning Vaivara vallas Riigiküla kalmistul (110 eurot).
Kuna seaduse järgi on surnuaia ülalpidamine omavalitsuse ülesanne, võib ta matuste korraldajatelt sellise ülesande finantseerimiseks raha nõuda vaid siis, kui seadus teda selleks konkreetselt volitab. Kalmistuseadus ega ükski teine Eesti seadus ei anna aga omavalitsusele õigust koguda inimestelt raha kalmistute üldkulude rahastamiseks.
Enne kui õiguskantsler otsustas hakata omavalitsustele ette heitma hauaplatsitasude nõudmist, pöördus ta regionaalministri poole, kelle valitsemisalasse kuuluvad kalmistutega seotud küsimused. Ta palus ministril kaaluda, kas omavalitsustele tuleks seadusega anda võimalus küsida kalmistu üldkulude finantseerimiseks inimestelt tasu hauaplatsi väljastamise, kasutamise vms eest.
Minister ei pidanud seda põhjendatuks. Ta ütles: “Rõhutan, et seadusandja soov kalmistuseaduse vastuvõtmisel oli, et isikutele väljastatakse hauaplatse tasuta ning nad saaks neid kasutada tasuta. Seepärast ei antud kalmistuseaduses kohalikele omavalitsustele võimalust kehtestada tasusid hauaplatside väljastamise või kasutamise eest.”
Minister saatis omavalitsustele ka ringkirja, kus palus kalmistu üldkulude finantseerimiseks mõeldud tasud kehtetuks tunnistada.
Enamik omavalitsusi, kes varem nõudsid matuste korraldajatelt hauaplatsi väljastamise või muud analoogset tasu, seda õiguskantslerile teadaolevalt enam ei tee. Tasu küsitakse vaid konkreetsele kasutajatele osutatud lisa- või mugavusteenuste eest, nt selle eest, kui lähedaste soovil hooldab omavalitsus konkreetset hauaplatsi või süütab seal tähtpäevadel küünlad. Selliste teenuste eest, mida inimene ei ole sunnitud ostma, võib tasu küsida.
Täitmiseks kõigile
Ometi ei avaldanud regionaalministri ringikiri mõju kõikidele omavalitsustele. Nii küsib Jõhvi vald jätkuvalt inimestelt tasu hauaplatsi eraldamise ja valdaja registreerimise ning ka matmisloa väljaandmise eest.
Need tasud on mõeldud kalmistu üldkulude finantseerimiseks ning ei ole sugugi väikesed: 100–130 eurot platsi väljastamise eest ja 20–32 eurot matmisloa eest.
Kuna ilma neid tasusid maksmata ei saa inimene Jõhvi vallas lähedast matta, tegi õiguskantsler aprilli alguses Jõhvi vallale ettepaneku need tasud kehtetuks tunnistada.
Õiguskantsleri soov ei ole Jõhvi valda kuidagi esile tõsta ega kiusata, vaid saavutada olukord, kus inimesed ei pea maksma avalike teenuste eest, mille rahastamise on Riigikogu ette näinud üldistest maksutuludest.
Kui pigistada konkreetsel juhul silm kinni, mööndes, et Jõhvis on eeskujulik surnuaed ja omavalitsusel lihtsalt napib raha selle ülalpidamiseks, võib tekkida olukord, kus omavalitsused hakkavadki omal algatusel kõikvõimalike avalike teenuste eest nõudma raha otse inimestelt. Näiteks raieloa väljastamise eest linnas või veoauto linna sisenemise eest, mille puhul samuti ei või tasu nõuda.
Et inimesed on sellistes olukordades tihtipeale sundseisus, maksavad nad ebaseaduslikke tasusid, kuigi ei peaks. Selle vastu õiguskantsler seisabki.