Õiguskantsler: ravikindlustusega hõlmamata isikutele ei ole tagatud õigus tervise kaitsele
Allar Jõksi hinnangul on kaheldav, kas riigi poolt täna võimaldatav tervise kaitse ravikindlustusega hõlmamata isikutele on vastavuses põhiseaduses sätestatud igaühe õigusega tervise kaitsele ning Parandatud ja Täiendatud Euroopa Sotsiaalhartas toodud riigi kohustusega tagada piisavate elatusvahenditeta isikutele küllaldane meditsiiniabi.
Õiguskantsler on algatanud menetluse eesmärgiga kontrollida, kas riigi poolt rahastatava üldarstiabi mittevõimaldamine ravikindlustuseta isikutele tagab selliste isikute põhiõigused. Õiguskantsler on tõstatanud ravikindlustusega hõlmamata isikute arstiabi kättesaadavuse probleemi sotsiaalministri ees.
Ravikindlustusega hõlmamata isikutele on Eestis käesoleval ajal garanteeritud riigi poolt finantseeritavana vaid vältimatu abi, kiirabiteenuse ja teatava psühhiaatrilise abi kättesaadavus. Muude arstiabi liikide, s.h üldarstiabi eest peab ravikindlustusega hõlmamata isik tasuma ise.
Ilma ravikindlustuseta on Eestis käesoleval hetkel ligi 6 % elanikkonnast. See tähendab, et ligikaudu 80 000 inimesele ei ole riigi poolt rahastatav üld- ehk perearstiabi tagatud. Enamus kindlustamata isikutest on pikaajalised töötud, kellel ei ole seetõttu võimalik ka muudest allikatest katta enda tervise säilitamiseks vajalikke kulutusi. Õiguskantsleri hinnangul on ilmne, et isikute tervise kaitse tagamiseks ei piisa vaid viivitamatu abi ning kiirabiteenuse kättesaadavusest. Isikutel, kellele üldarstiabi ei ole kättesaadav, ei diagnoosita terviserikkeid varajases ning ravitavas staadiumis, mille tulemusena satuvad ravikindlustusega hõlmamata isikud arsti juurde alles siis, kui nad oma haiguse ägenemisest tulenevalt vajavad viivitamatut abi või kiirabiteenust. Seetõttu on ka riigi poolt tehtavad kulutused ravikindlustamata isikutele vältimatu arstiabi tagamiseks viimastel aastatel kasvanud. Sellise tendentsi vältimiseks oleks soovitav tagada ravikindlustamata isikutele juurdepääs üldarstiabile.
Põhiseaduse § 28 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Selle sätte eelduseks on põhiseaduse § 10 sätestatud üldprintsiip, et riik peab tagama igaühele inimväärse äraelamise. Sotsiaalse põhiõiguse tagamisel on riik kohustatud isikute huvides aktiivselt tegutsema. Põhiseadus annab seadusandjale terviseõiguse sisustamisel avara otsustusõiguse, sest terviseõiguse tagamise ulatus sõltub paljus riigi majanduslikest ressurssidest ning nende käsutamise õigus on seadusandjal. Seadusandja pädevuses on täpsemalt määrata, milles väljendub igaühe õigus tervise kaitsele, samuti millist liiki abi ja millises ulatuses abi tuleb puuduse all kannatavale inimesele osutada. Seadusandjal ei saa aga nende põhiõiguste kujundamisel olla piiramatut suvaõigust. Ta ei tohi põhiõiguste kujundamisel jätta kaitse alt välja vastavate põhiõiguste tuuma ega piiritleda nende õiguste kasutamise tingimusi ebamõistlike kriteeriumidega.
Seetõttu palub õiguskantsler algatatud menetluse raames sotsiaalministri seisukohta, kas ministri arvates tagab riigi poolt rahastatavate tervishoiuteenuste maht ravikindlustusega hõlmamata isikute põhiseadusliku õiguse tervise kaitsele. Samuti ootab õiguskantsler ministri hinnangut, kas olukord, et ravikindlustusega hõlmamata isikud ei saa riigi poolt rahastatavat üldarstiabi, on ravikindlustuse raha kasutamise mõttes otstarbekas. Ministril tuleb anda õiguskantslerile vastus ka selle kohta, mida on ministeeriumis kavas ette võtta ravikindlustusega hõlmamata inimestele üldarstiabi võimaldamiseks.
Isikute põhiõigus tervise kaitsele ja selle tegelik sisustamine riigi poolt arstiabi kättesaadavuse võimaldamisega on õiguskantsleri 2005. aasta tegevuse üks keskseid lähtekohti. „Tervis on oluline väärtus, ilma milleta ei ole võimalik paljude teiste põhiõiguste kasutamine“, põhjendas Allar Jõks ravikindlustuse valdkonna võtmist oma tegevuse selle aasta üheks olulisemaks prioriteediks. „Eesti põhiseaduse tähtis alusprintsiip on inimväärikuse põhimõte. Ravikindlustussüsteemi kujundamisel peab riik arvestama põhiseaduse miinimumnõuetega, nagu õigus inimväärikale äraelamisele, õigus elule, ebainimliku kohtlemise keeld“, mõtestas Allar Jõks. „Eesti põhiseadus rõhutab sotsiaalseid põhiõigusi ning on tõstnud sotsiaalriikluse põhiseadusliku printsiibi tasemele. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisel on võtmevaldkondadeks just eelkõige arstiabi kättesaadavuse ja inimeste tervise parandamine“ .
Sellega seoses on Allar Jõks tõstatanud sotsiaalministri ees ka probleemi, et Riigikogu tunnistas kehtetuks ravikindlustusseaduse sätted, mis võimaldasid ravikindlustatud inimestel nõuda raviteenuste saamiseks tehtud sõidukulutuste hüvitamist. Sõidukulude hüvitamise eesmärk oli transpordikulude suurenemisel arstiabi kättesaadavuse tagamine ka vähemkindlustatud inimestele. Õiguskantsler on seisukohal, et sõidukuluhüvitiste kaotamine võib piirata vähekindlustatud isikute võimalusi saada arstiabi ning seadusandja ei ole põhiõiguse tervise kaitsele kasutamise tingimuste seadmisel küllaldaselt arvestanud territoriaalse, sotsiaalse ja võrdse kohtlemise printsiibiga.
Samuti on õiguskantsleril kavas algatada menetlus nii üld- kui ka eriarstiabi kättesaadavusest kaugemalasuvates Eesti piirkondades, kuna on kaheldav, kas tervishoiuteenuste kättesaadavus Eesti äärealadel tagab käesoleval ajal isikutele põhiseadusest tuleneva õiguse tervise kaitsele.