Õiguskantsleri sekkumise tulemusena lõpetati Kernu Hooldekodus hoolealuste paigutamine nõuetele mittevastavasse eraldusruumi.
Õiguskantsleri nõunikud viisid oktoobrikuus omaalgatuse korras läbi kontrollkäigu Kernu Hooldekodusse, et kontrollida, kuidas on tagatud hoolealuste põhiõigused ja –vabadused. Kernu Hooldekodu on riigieelarveline Harju Maavalitsuse hallatav ööpäevane hoolekandeasutus psüühiliste erivajadustega täisealiste inimeste ülalpidamiseks ja hooldamiseks.
Kontrollkäigu raames palusid õiguskantsleri esindajad muu hulgas näidata ka hoolealuste eraldusruumi. Sotsiaalhoolekande seaduse alusel võib hoolekandeasutuses viibiva isiku hoolekandeasutuse juhataja või tema asetäitja otsusega eraldada teistest hoolealustest mitte kauemaks kui 24 tunniks, kui ta on endale ja teistele ohtlik.
Õiguskantsleri nõunikele näidati ühte nõuetele vastavaks kohandatud eraldusruumi, millel oli nii aken kui ka jälgimisluuk ukses.
Usalduslikus vestluses õiguskantsleri nõunikega esitas aga üks hoolealune õiguskantslerile kaebuse, et teda on korduvalt paigutatud kinnisesse ja pimedasse eraldusruumi ehk kartsa ning et hooldekodus on lisaks ettenäidatud ruumile veel kaks kartsaruumi, mida hoolealuste kinnipanemiseks kasutatakse.
Õiguskantsleri esindajate nõudmiste peale avati lõpuks veel kahe kartsaruumi uksed.
„Kitsas umbne ja uriinihaisune ilma akna ja jälgimisluugita pugerik, madrats maas ja ämber asjaajamiseks tooli all – see ületas igasugused kujutluse piirid“, ütles Allar Jõks. „Inimene pannakse nagu koer putkasse, aga ka koeral kuudis on paremad tingimused. Hooldekodu jälgimisluugita kartsas ei kuulda kinnipandud inimese karjeid ega jälgita, mis seisundis on agressiivne hoolealune“, hindas õiguskantsler.
Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt peab eraldatud isik olema hoolekandeasutuse töötajate pideva järelevalve all ning jälgimiseks peavad olema loodud vastavad tingimused. Õiguskantsler leidis, et Kernu hooldekodu kaks eraldusruumi ei sobi eraldusruumina kasutamiseks, kuna nendes ei saa eraldatud isik olla töötajate pideva järelevalve all, nagu seda nõuab seadus ja vastav sotsiaalministri määrus.
Lisaks sellele ei vasta seadusele ja ministri määruses sätestatud nõuetele hoolealuste kartsaruumi eraldamise korraldus. Kui hooldekodu töötajad eraldavad agressiivse isiku kartsaruumi, peab see olema põhjendatud ja kinnitatud hooldekodu juhataja või tema asetäitja otsusega. Kernu Hooldekodus on isikute eraldamise juhtumid fikseeritud vaid hooldekodu ¾urnaalis. Samuti peab otsus olema säilitatud hoolealuse isiklikus toimikus, ka seda nõuet ei ole täidetud. Agressiivse inimese eraldamisest hooldekodus tuleb teatada politseile ja kiirabile.
Seega ei vasta Kernu Hooldekodus hoolealuste eraldusruumidesse paigutamine õigusaktides sätestatud nõuetele. Arvestades seda ning hoolealuse poolt tõstatatud probleemi tähtsust isikute põhiõiguste ja –vabaduste kaitse seisukohalt, võttis õiguskantsler Kernu Hooldekodu hoolealuse avalduse osas, mis puudutas Kernu Hooldekodus hoolealuste eraldamist kinnisesse ruumi, omaette menetlusse ning edastas menetluse käigus kaebuse vastavalt pädevusele vastamiseks Harju maavanemale.
„Kernu Hooldekodus toimuva üle peab järelevalvet tegema Harju maavanem, kes on viimase plaanilise järelevalve läbi viinud 2003. aastal. Inimeste seadusevastasest kartsa kinni panemisest ei ole seal sõnagi“, oli Allar Jõks kriitiline.
Harju maavanema vastusest õiguskantslerile nüüd oktoobris selgus, et Kernu Hooldekodu hoolekogu kujundas oma seisukoha. Hoolekandeasutuses piirangute rakendamine on sätestatud sotsiaalministri määruses „Hoolekandeasutustes piirangute rakendamise kord“. Kernu Hooldekodu hoolekogu tuli järeldusele, et Kernu Hooldekodu ei ole täielikult järginud sotsiaalministri nimetatud määruses sätestatud nõudeid ning kohustas hooldekodu direktorit viima hoolealuste eraldamise korralduse vastavusse nimetatud määrusega. Samuti peab Kernu Hooldekodu eraldusruumina kasutatavad ruumid remontima ja sisustama arvestades eraldusruumile kehtestatud nõudeid. Harju maavanem nõudis hooldekodu direktorilt selle kohta seletuskirja, seadis hooldekodule ülalnimetatud puuduste kõrvaldamiseks tähtajaks 20. detsembri 2005 ning kontrollib nimetatud määruse järgimist hooldekodus jaanuaris 2006.
Harju maavanem informeeris õiguskantslerit ja kaebuse esitajat, et Kernu Hooldekodu ruum, mida kaebaja eraldamiseks kasutati, ei vasta ülalnimetatud määruses sätestatud nõuetele ning Kernu Hooldekodu direktor kinnitas, et seda ruumi eraldusruumina enam ei kasutata, samuti viiakse hoolealuste eraldamise kord vastavusse kehtestatud õigusaktidega.
Õiguskantsler saatis kaebuse esitajale 22. novembril vastuse, milles andis lisaks eelnevale teada, et jälgib Kernu Hooldekodus hoolealuste eraldamise korraldamise vastavust õigusaktidega sätestatud nõuetele Kernu Hooldekodu kontrollkäigu praegu käimasoleva menetluse raames. Samuti viib õiguskantsler 2006. aastal läbi järelmenetluse, et rikkumised hoolealuste eraldamisel ei korduks.
„Väljasaatmisel on ettepanekud Kernu hooldekodu direktorile, Harju maavanemale ja sotsiaalministrile täita õigusaktidest tulenevaid nõudeid isikute õiguste tagamiseks Kernu Hooldekodus“, ütles õiguskantsler.
„Minu seisukoht on, et Eesti riigis peab lõppema igasugune ebainimlik ja alandav kohtlemine, olgu see siis vanglas või arestimajas, laste internaatkoolis või haigete inimeste hooldekodus. Muu hulgas pean silmas niisugust praktikat, kus hooldekodu elanike eraldusruumis on tingimused hullemad kui loomaaias“, oli Allar Jõks resoluutne.