Allar Jõks: Eestis on õigusteadlikus tõusnud, kuid inimestel on veel vähe võimalusi oma õiguste eest seismiseks

 


Õiguskantsler Allar Jõks kohtub 15. septembril kell 13.00 Riigikogu esimehe Ene Ergmaga ning annab Riigikogule üle õiguskantsleri 2004. aasta tegevuse ülevaate.


Õiguskantsleri järjekorranumbrilt juba kaheteistkümnes tegevuse ülevaade käsitleb ülevaateaastat, mis on väga oluline verstapost õiguskantsleri institutsiooni arengus. 2004. aasta 1. jaanuarist laiendas seadusandja õiguskantsleri seaduse muudatustega oluliselt õiguskantsleri kui ombudsmani tegevusvaldkonda, andes tema kontrolli alla kõigi avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute tegevuse põhiseaduse täitmisel.


Kui enne 2004. aastat kontrollis õiguskantsler kui ombusman ainult riigiasutuste tegevust  isikute põhiõiguste ja vabaduste tagamisel, siis alates 2004. aastast kontrollib õiguskantsler ka kohalikke omavalitsusi, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ning avalikke ülesandeid täitvaid eraõiguslikke isikuid seaduste ja hea halduse tava järgimisel. Pädevuse laienemine kajastus ka 2004. aastal õiguskantslerile laekunud avalduste arvus – ligi 400 avaldust rohkem kui 2003. aastal. 


„Mul on hea meel osutada üldisele õigusteadlikkuse tõusule“, ütleb Allar Jõks ülevaadet avavas kirjalikus pöördumises Riigikogule, hinnates põhiseaduslikkuse ja põhiõiguste järgimise olukorda riigis möödunud aastal. „Kuid teadmistest oma õiguste ja vabaduste kohta on  vähe, kui ei ole tõhusaid mehhanisme, kuidas oma õiguste eest seista“, jääb Jõks kriitiliseks. Samas peab ta tänuväärseiks mitmeid uusi seadusi, nagu näiteks riigi õigusabi seadust, ohvriabi seadust, soolise võrdõiguslikkuse seadust.


Õiguskantsleri erilise tähelepanu all olid sel ülevaateaastal isikuandmete kaitse, ravikindlustamata isikute õigus tervise kaitsele ja puuetega inimeste hariduse kättesaadavuse küsimused, kuigi õiguskantslerile laekuvad avaldused väga erinevatest õigusvaldkondadest.


Ülevaade käsitleb õiguskantsleri tegevuse mõlemat põhivaldkonda – õigusaktide põhiseadusele vastavuse kontrolli ja järelevalvet isikute põhiõiguste tagamise üle.


Ülevaate esimeses osas analüüsib õiguskantsler, kuivõrd on riigi ja kohaliku võimu õigusaktid vastavuses põhiseaduse ja seadustega ning toob välja õigusloome suuremad probleemid.   Õiguskantsler järeldab, et erivajadustega õpilastele ei ole õigusregulatsiooniga tagatud õigus põhiharidusele, üldarstiabi ei ole kõigile võrdselt kätesaadav, viivistasu sissenõudmisel rikutakse isikute põhiõigusi,   tarbijate õigused ei ole kaitstud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdkonnas, isikuandmete kaitses ei ole leitud piisavat tasakaalu avalike huvide ning üksikisiku eraelu puutumatuse vahel jpm. Samuti käsitleb õiguskantsler näiteks niisuguse avalikkusele suurt huvi pakkuva valdkonna regulatsiooni, nagu ametnikele palkade määramine.


Ülevaate teises osas toob õiguskantsler välja, kas avalikke ülesandeid täitvad asutused ja ametnikud on oma tegevusega rikkunud isikute põhiõigusi ja vabadusi. Lahendatud kodanike avalduste ja õiguskantsleri omal initsiatiivil läbiviidud menetluste kaudu järeldab Allar Jõks, et 2004. aastal on toimunud põhiõiguste rikkumisi laste õiguste, tervisekaitse ja meditsiiniabi, sotsiaalhoolekande ja pensionite arvestamise, töösuhete, avaliku korra ja jõustruktuuride tegevuse, keele ja kodakondsuse ning paljudes muudes valdkondades. Õiguskantsler käsitleb ka hea halduse tava kui põhiseaduslikku põhimõtet ning annab ülevaate oma tegevusest uue ülesande täitmisel – võrdse kohtlemise jälgimisel ning diskrimineerimisvaidluste lahendamisel. 


„Õiguskantsleri kui sõltumatu põhiseadusliku institutsiooni staatus võimaldab inimesi kaitsta riigivõimu omavoli eest“, ütles Allar Jõks, „ning ülesannete laienemine sel ülevaateaastal on võimaldanud võimuesindajaid korrale kutsuda üha suurema hulga juhtumite puhul“. Lisaks kümnetele märgukirjadele ja ettepanekutele, mis ametivõimude poolt vastuvaidlematult täideti, pöördus õiguskantsler sel ülevaateaastal kolme taotlusega ka Riigikohtusse. Neist kaks puudutasid transiittranspordi ebaseaduslikku parkimiskorraldust Narva piiriületusel. Samuti vaidlustas õiguskantsler Riigikohtus valimisliitude põhiseadusvastase keelustamise.


 Riigivõimu omavoli ja põhiseaduse rikkumiste ärahoidmiseks on õiguskantsleril olulise vahendina võimalus kord aastas esitada Riigikogule  oma järeldused puudustest õiguskorras. „Kuid ülevaate esitamisest on kasu vaid juhul, kui Riigikogu annab minu poolt väljatoodud vajakajäämistele ka põhimõttelise hinnangu ning asub põhiseaduslikkuse saavutamiseks vastavalt tegutsema“, rõhutas Allar Jõks. „Mitmed minu eelmises ülevaates väljatoodud probleemid on endiselt lahendamata, nagu näiteks politsei- ja korrakaitseõiguse küsimused, samuti Riigikogu liikmete kuulumine äriühingute nõukogudesse“


Allar Jõks esineb oma tegevuse ülevaatest tuleneva ettekandega Riigikogu täiskogu ees 29. septembril, milles käsitleb ka värskeid üleskerkinud probleeme ja 2005. aastal toimunud arenguid õiguskorras, samuti annab teada õiguskantsleri poolt ettevõetavatest sammudest jätkuvalt lahendamata küsimustes.