Ajateenijatelt isikuandmete küsimine väeosades on osaliselt õigusvastane

 

Õiguskantsleri Kantselei 30. august 2010

Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et väeüksuste praktika ajateenijate isikuandmete töötlemisel on mõnes osas õigusvastane.
Õiguskantsler saatis väeüksuste ülematele soovituse lähtuda ajateenijate isikuandmete kogumisel kehtivast õigusest. Õiguskantsler soovitab lõpetada ajateenijatelt niisuguste andmete kogumine, mille töötlemiseks ei ole õiguslikku alust ning mille küsimiseks puudub teenistuslik vajadus.

Ajateenijate andmete kogumiseks kasutatakse väeüksustes ankeeti vm küsitluslehte, mille iga ajateenija teenistusse asumisel täidab. Mõnes pataljonis täidetakse lisaks teenistuse käigus jooksvalt ajateenijate teenistuslehte. Ajateenijatelt küsitavate andmete hulk ja koosseis on väeüksuseti mõneti erinev. Küsitakse andmeid perekonna ja lähedaste kohta, hariduskäigu ja töökogemuse, keeleoskuse ja rahvuse, rahaliste kohustuste, alkoholi- või narkoprobleemide, hobide ja sportlike saavutuste, religioosse kuuluvuse, karistatuse, poliitilistesse vm organisatsioonidesse või äriühingu juhatusse kuulumise, peres transpordivahendite olemasolu jm kohta.

Põhiseadus tagab igale inimesele õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele ning enesemääramisele, mille üheks osaks on ka informatsioonilise enesemääramise õigus. Inimene peab saama võimalikult palju ise otsustada, kas ja millises ulatuses enda kohta käivaid andmeid levitada. See seab olulised piirid ka riigi tegevusele isikuandmete töötlejana. Isikuandmete töötlemine on igasugune isikuandmetega tehtav toiming, st andmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine, juurdepääsu võimaldamine, edastamine jne. Isikuandmete kaitse seadusest tulenevalt võib isikuandmeid töödelda seaduses antud alusel ning üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks. Isikuandmeid ei tohi koguda rohkem, kui see on vältimatult vajalik teatud ülesannete täitmiseks. Kui isikuandmete kogumiseks ei ole seaduses antud alust, kuid nende kogumiseks on põhjendatud (nt teenistuslik) vajadus, võib andmeid koguda üksnes isiku nõusolekul ning nõusoleku andmine peab olema vabatahtlik ja selgelt teadlik. Ajateenijalt isikuandmete töötlemise nõusoleku võtmisel peab väeüksus selgitama, milline on nende andmete kogumise eesmärk, kellele neid edastatakse ja kuidas kasutatakse, et ajateenija saaks langetada teadliku otsuse nõusoleku andmise kohta, ning soovitav oleks nõusolek võtta kirjalikult. Seega võib väeüksus ajateenija isikuandmeid töödelda kas siis nõusoleku alusel või õigustloovast aktist tulenevalt ning üksnes seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja selleks vajalikus mahus.

Õiguskantsleri omaalgatusliku analüüsi eesmärk ei olnud välja tuua erinevate väeüksuste praktika kitsaskohti, vaid pigem aidata kaasa ajateenijate isikuandmete töötlemise õiguspärasusele kogu kaitseväes. Õiguskantsler korraldas 14. aprillil sel aastal Õiguskantsleri Kantseleis ümarlaua, millel osalesid Kaitseministeeriumi, Põhja Kaitseringkonna, Kaitseressursside Ameti ja Andmekaitse Inspektsiooni esindajad. Ümarlaual jõuti suures osas üksmeelele andmetöötluse põhimõtete osas. Õiguskantsler nõustub Andmekaitse Inspektsiooni seisukohaga, et andmeid, mis riigil juba olemas on, ei tohi uuesti inimese käest küsida. Avaliku teabe seaduse järgi on keelatud samu andmeid koguda eraldi andmekogudesse. Selles väljendub andmekogude reformi eesmärk – vältida isikuandmete topeltkogumist. Seega peab õiguskantsler õigusvastaseks olukorda, kus väeüksusesse saabunud ajateenijatelt kogutakse uuesti andmeid, mis kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklikus registris juba sisalduvad. Näiteks on registris juba kajastatud ajateenija perekonnaseis ja laste arv, haridustase jm. Kõik ümarlaual osalenud asutuste esindajad nõustusid, et seaduse kohaselt võib väeüksus ajateenijate kohta koguda üksnes selliseid andmeid, mille kogumine on ajateenistuse korraldamise seisukohalt vajalik. Ühisele arusaamale jõuti ka selles, et andmete kogumine pelgalt statistilistel eesmärkidel ei ole põhjendatud ja selliste andmete kogumine tuleb lõpetada. Samuti pidasid ümarlaual osalejad võimalikuks kaitseväeülese ankeedi koostamist vajaminevate andmete kogumiseks. Ümarlaual osalejad nõustusid ka sellega, et usuliste tõekspidamiste avaldamine saab ja peab olema vabatahtlik st ajateenija võib nimetatud andmete avaldamisest keelduda.

Näiteid õiguskantsleri soovitustest väeüksustele. Põhjendatud on ajateenija perekonna või lähedaste töökoha kontaktandmete küsimine puhuks, kui muul moel ei ole võimalik lähedastega kontakti saada. Kuid õiguskantsleri hinnangul ei ole väeüksustel vajadust teada ajateenija lähedaste ametikohta või eriala ning nende andmete küsimine tuleb lõpetada.
Rahvuse küsimisel on väeüksuste praktika erinev. On ebaselge, kas ja millisel õiguslikul alusel Kaitseväe Peastaap väeüksustelt selliste andmete esitamist nõuab. Õigustloovatest aktidest ei tulene väeüksusele alust rahvuse küsimiseks ning teenistuslikku vajaduse puudumise tõttu tuleb selle küsimine õiguskantsleri hinnangul lõpetada. Küll aga peab õiguskantsler väljaõppe seisukohalt oluliseks keeleoskuse kohta andmete küsimist, milleks ei ole samuti praegu õiguslikku alust. Õiguskantsleri hinnangul võiks kaaluda keeleoskuse andmete märkimist ka registrisse (vajadusel lisaks riigikeelele ka võõrkeeled) või luua õiguslikud alused vastavate andmete ajateenijatelt küsimiseks.
Õiguskantsler ei pea vajalikuks ajateenijatelt kõikide rahaliste kohustuste kohta küsimist, näiteks on mõnedes ankeetides palutud loetleda kõik enda pangalaenud ja ka isiklikud võlad, nagu maksmata korteriüür, trahvid või võlad tuttavatele. Selliste andmete küsimiseks ei ole õiguskantsleri hinnangul väeüksusel teenistuslikku vajadust, sest õigusest tulenevalt puuduvad väeüksusel võimalused aidata ajateenijat, kellel on korteriüür, eluasemelaen, trahv vmt maksmata. Juhul kui väeüksus peab vajalikuks ajateenijaid aktiivselt nõustada, piisab ajateenijate nõustamise võimalusest teavitamisest. Küll aga on asjakohane küsida ajateenijatelt, kas nad on võtnud õppelaenu, sest väeüksuse tõendi alusel peatub ajateenistuses viibimise ajaks õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine. Kuna nende andmete küsimiseks ei ole õiguslikku alust, tuleb õppelaenu kohta andmeid küsida vabatahtlikkuse alusel.
Õiguskantsler teeb ettepaneku lõpetada ajateenijatelt ankeetides senisel moel ka nende alkoholi, narkootikumide või psühhotroopsete ainete sõltuvusprobleemide kohta küsimine, mis ei ole õigustatud juhul, kui see teave satub väljaõpet läbiviivate kaitseväelaste kätte. Sõltuvuse näol on tegemist rangelt meditsiinilise probleemiga, mille lahendamiseks on pädevad meditsiinitöötajad ja vajadusel võib neid andmeid ajateenijalt küsida väeüksuse meditsiinitöötaja.
Mitmetes ankeetides küsitakse ajateenijatelt nende karistatuse kohta. Karistusregistri seaduse kohaselt on aga keelatud nõuda isikult tema kohta karistusregistris või karistusregistri arhiivis hoitavaid andmeid. Seega on õigusvastane ajateenijatelt ankeetides nõuda, et nad avaldaksid andmeid enda karistuste kohta ning selliste andmete küsimine tuleb lõpetada.
Ankeetides küsitakse andmeid ka selle kohta, kas ajateenija kuulub mingitesse riigikaitselistesse, kultuurilistesse, poliitilistesse vmt organisatsioonidesse või äriühingu juhatusse. Poliitilisse, religioossesse vm organisatsiooni kuulumise näol on tegu delikaatsete isikuandmetega, mis on seadusest tulenevalt rohkem kaitstud. Selliste andmete küsimiseks peaks esinema kahtlusteta teenistuslik vajadus ehk peaks olema üheselt selge, et ilma nende andmeteta ei ole võimalik ajateenistust tõrgeteta läbi viia. Kuna see nii ei ole, tuleb õiguskantsleri hinnangul nende andmete küsimine lõpetada.
Ankeetides küsitakse ka, kas ajateenija peres on transpordivahendeid. Riigikaitseliste sundkoormiste seaduses ega selle alusel antud õigusaktides ei ole väeüksustele sätestatud õigust ega kohustust koguda ajateenijatelt andmeid sõidukite kohta. Samuti on kaheldav, kas väeüksustel on tarvis vastavaid andmeid ajateenistuse läbiviimiseks töödelda. Seetõttu tuleb nende andmete küsimine õiguskantsleri hinnangul lõpetada.

Kokkuvõttes on ajateenijatelt andmete kogumine olulisemas osas siiski õiguspärane – nende kogumiseks on olemas kas õiguslik alus või teenistuslik vajadus, mille puhul võib andmeid küsida vabatahtlikkuse alusel. „Teadud osas koguvad väeüksused ankeetide abil andmeid, mille kogumiseks puudub selge õiguslik alus ning teenistuslik vajadus. Lõpetada tuleb niisuguste andmete töötlemine, mille töötlemiseks ei ole õiguslikku alust ning mille küsimise järele puudub teenistuslik vajadus, mis välistab ka andmete vabatahtlikkuse alusel kogumise. Samuti ei ole üldjuhul lubatud selliste andmete uuesti küsimine, mis riigil registris juba olemas on“, üldistas Indrek Teder. Õiguskantsleri hinnangul on väeüksustel mõistlik taotleda ligipääsu registris sisalduvatele andmetele.

Õiguskantsler saatis soovituse üheksa väeüksuse ülemale ning teadmiseks Kaitseministeeriumile, Kaitseressursside Ametile, Kaitseväe Peastaabile ning Andmekaitse Inspektsioonile. Õiguskantsler palub pataljoniülematel hiljemalt kahe kuu jooksul soovituse kättesaamisest arvates teada anda, mida kavatsetakse õigusvastase andmetöötluse vältimiseks ette võtta.

Soovituse terviktekst on kättesaadav õiguskantsleri kodulehelt.

Jaana Padrik
õiguskantsleri avalike suhete nõunik
[email protected] 
693 8423
50 18 793