Artikkel ilmus 29. aprillil ERRi arvamusküljel
Oktoobris valime endale uued kohalikud võimuorganid. Sõltumata sellest, kas koroonaviiruse risk on kõrge või madal, viiakse need valimised läbi turvaliselt ja õiguspäraselt, kirjutab vabariigi valimiskomisjoni liige, õiguskantsleri kantselei direktor Olari Koppel.
Läinuks ajalugu teisiti, oleks meil nüüd teada vastus nn abielureferendumi küsimusele. Rahvahääletus pidi riigikogus arutatud eelnõu järgi toimuma 18. aprillil. Ehk ajal, mil Eesti avalikus ruumis kehtis kõikjal 2+2 reegel, nende hulgas piirangud avalikele kogunemistele ja viirusriskiga lähikontaktidele siseruumides, sealhulgas otse loomulikult ka valimisjaoskonnas.
See, et rahvahääletuse korraldamise ettepanek ei saanud riigikogu enamuse toetust, ei puutu viirusnakkuse tõrje aspektist asjasse. Kui riigikogu on kord juba nii otsustanud, siis Eesti seaduste järgi toimub referendum ka juhul, kui suletud on kõik restoranid, teatrid, spordisaalid ja koolid.
Riigikogu otsust saab muuta vaid riigikogu ise või näiteks riigikohus, kui leiab, et kas rahvahääletusele pandud küsimus või selle otsuse vastuvõtmine riigikogus läheb vastuollu põhiseadusega.
Erinevalt rahvahääletusest, mille korraldamine on riigikogu igakordne eraldi otsus, tuleneb riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja ka presidendi valimiste regulaarsus põhiseadusest. Seetõttu on valimiste ärajätmine (tegelikult edasilükkamine) peaaegu võimatu.
Paljuräägitud Soome analoog, kus kohalikud valimised lükati viiruse laialdase leviku tõttu 18. aprillilt edasi 13. juunile, ei ole Eestis kasutuskõlblik.
Valimisi ära jätta ega edasi lükata ei saa
Eesti järgmised korralised valimised toimuvad 17. oktoobril. Kodanikuna loodan, et vaktsiinide, kodanikudistsipliini ja ehk ka soodsa ilma toel valitseb Eesti koroonarindel vähem kui poole aasta pärast rahu, vähemalt praeguse olukorraga võrreldes. Valimiste õiguspärase läbiviimise eest vastutava ametnikuna pean aga olema valmis sellekski, et epidemioloogiline pilt ei parane. Mis siis saab?
Eestis epideemia tõttu valimisi ära jätta ega edasi lükata ei saa. See tuleks kõne alla vaid juhul, kui riigis on välja kuulutatud erakorraline seisukord või sõjaseisukord (põhiseadus, § 131).
Erakorralise seisukorra saab välja kuulutada Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral (põhiseadus, § 129). Ei pandeemia ega näiteks looduskatastroofi tõttu erakorralist seisukorda välja kuulutada ei saa, neiks puhkudeks kehtestatakse vajadusel eriolukord. Eriolukorra ajal valimisi edasi lükata ei saa.
Sageli ei tee harilik keelepruuk vahet mõistetel "eriolukord" ja "erakorraline seisukord". Eriolukord kehtis Eestis eelmisel kevadel ning see kujutas endast pigem juhtimiskorralduslikku vahendit ja vähem hinnangut tookord kujunenud epidemioloogilisele olukorrale. Eriolukorras nimelt võtab eriolukorra juht endale õiguse langetada neid otsuseid, mis nn tavaolukorras peaksid sündima laiema konsensusega või madalamal tasandil.
2020. aasta märtsis läks asi selleni eelkõige põhjusel, et olemasolev õigusruum ei võimaldanud vastutavatel ametiasutustel (terviseamet, politsei- ja piirivalveamet jt) langetada piisava kiirusega vajalikke otsuseid.
Nüüd on neil asutustel vajalikud õigused olemas ja seetõttu puudus ka vajadus pandeemia praeguse nn teise laine ajal eriolukorda kehtestada. Kuigi piirangud olid sel kevadel kohati karmimadki kui aasta tagasi.
Erakorraline seisukord on Eestis aga üsna kitsalt reserveeritud eelkõige vägivallaga seotud riskide maandamiseks. Selle ja samuti "põhiseadusliku korra" olemuse kirjutab ammendavalt lahti põhiseaduse kommenteeritud väljaanne.
Eesti suur eelis on e-valimised
Ent ikkagi – mida tuleb ja mida saavad valimiste korraldajad teha, kui oktoobri keskel eluohtlik koroonaviirus ikkagi levib, inimesed seetõttu haigestuvad ning koolid ja kõik muu on viiruse leviku tõkestamiseks suletud?
Järgnev on kitsalt isiklik arvamus ega kajasta ühtegi ametlikku, sügisel kehtivat asjakorraldust.
Võib arvata, et valimiseelseid rahvakogunemisi siseruumides korraldada ei saa. Ilmselt on ka oma tõhusust tõestanud nn ukselt uksele kampaaniat mõnevõrra raskem läbi viia, sest kui viirus levib, siis kes ikka söandab võõrast oma esikusse lasta.
Siiski pole põhjust erakondi ja kandidaate alahinnata, küll nad leiavad tee valijani ka piirangute kiuste. Millega seoses võib eeldada, et kui varem tuli valimiskomisjonil ja politseil lahendada arvukalt kaebusi välireklaami piirangute rikkumise kohta, siis nüüd hakatakse esitama kaebusi koroonapiirangute rikkumise kohta.
Kõiki valimisteks vajalikke toiminguid – kandidaatide esitamist ja registreerimist, valimiskomisjonide moodustamist jne – saab läbi viia sidevahendite teel. Riigi valimisteenistus ja Vabariigi Valimiskomisjon saavad oma vajalikud otsused tehtud ka kaugtöövahendite abil.
Valimiskomisjonide liikmed võiksid olla viiruse eest kaitstud ehk kahe doosiga vaktsineeritud. Praeguse riikliku vaktsineerimiskava järgi peaksid kõik soovijad sügiseks oma vaktsiini kätte saama.
Logistiliselt võivad liikumis- ja kogunemispiirangud tähendada, et kohalikud valimiste korraldajad ehk valdade/linnade valimiskomisjonid saavad anda valijatele juhiseid valimistega seotud toimingute turvaliseks teostamiseks.
Muu hulgas võib see ka tähendada, et avada tuleb kavandatuga võrreldes rohkem valimisjaoskondi (viimaste aastate trend on olnud pigem vastupidine, valimisjaoskondi on jäänud vähemaks).
"Võib eeldada, et nn koroonavalimistel e-hääletajate osakaal veelgi kasvab."
Eesti suur eelis on e-valimised. Ilma igasuguse pandeemiata on viimastel valimistel oma hääle elektrooniliselt teele saatnud umbes pooled valimistel osalenutest. Võib eeldada, et nn koroonavalimistel e-hääletajate osakaal veelgi kasvab.
Valijate samaaegset füüsilist koondumist ühte ruumi aitab kahandada ka tänavu 1. jaanuaril jõustunud valimisseaduste muudatus, mille kohaselt on Eestis nüüdseks elektrooniline valijate nimekiri. Mis tähendab, et eelvalimiste päevadel saab iga soovija valima minna just temale sobivasse valimisjaoskonda ega pea koonduma üksikutesse nn ringkonnaülestesse jaoskondadesse.
Eesti teiseks eeliseks ongi olnud aastatega välja kujunenud paindlik ja väga täpne hääletamise korraldus. Eelhääletamise aeg on pikk, inimesed saavad valida hääletamiseks sobiva aja ja koha ning koos sellega vältida näiteks keset kaubanduskeskust järjekorra seismist.
Valimispäeval ehk 17. oktoobril võivad liikumispiirangute kehtides valimisjaoskondade juures olla vastutavad ametnikud, kes jälgivad, et samas siseruumis ei viibiks korraga lubatust rohkem inimesi. Ning et valimisjaoskonna ukse taga moodustuks korrektne 2+2 järjekord. Kui sel ajal peaks kehtima ka maskikandmiskohustus, siis eks jälgitakse ka selle nõude täitmist.
Kokkuvõtteks
17. oktoobril valime endale uued kohalikud võimuorganid. Sõltumata sellest, kas viirusrisk on kõrge või madal, viiakse need valimised läbi turvaliselt ja õiguspäraselt. Nagu USA läinudaastased presidendivalimised tõestasid, ei sõltu valimisaktiivsus ehk osalusprotsent sellest, kas on tervisekriis või ei ole. Maksab vaid valijate soov teha oma tulevikku mõjutav otsus.