Eesti Päevaleht, 13.03.2024
PÄEVA FOOKUS | Õiguskantsler Ülle Madise vastab reformierakondlasest endise riigikohtu esimehe Rait Maruste arvamusloole, kus viimane väitis, et Eesti põhiseadus lubab Venemaa kodanikelt valimisõiguse ära võtta.
Alates Eesti iseseisvuse taastamisest on mittekodanikud alati kohalikel valimistel hääletada saanud. Ka aastal 1993, mil okupantide sõjavägi veel Eestis oli. Pärast põhiseaduse rahvahääletust arutati toonase justiitsministri Kaido Kama juhtimisel Riigikogus seda, kas mittekodanikud peaks linna- ja vallavolikokku kandideerida saama. Selles, et hääletamisõigus on, polnud kellelgi mingit kahtlust. Nii nagu Põhiseaduse Assamblees mõeldi, sai kirja ja nii võttis rahvas 1992. aastal põhiseaduse vastu.
Lõplik sõna on nii igapäevaelu vaidlustes kui suurtes riigiasjades vajadusel kohtul. Kui Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuseta ühiskonnaliikmetelt tahetakse neil üle 30 aasta olnud kohalik hääleõigus võtta, tulebki sellele Riigikohtus hinnang anda.
Õiguskantsleri vaatenurgast oleks hea lähtuda faktidest. Milleks on:
1. Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel osalevad üksnes Eesti kodanikud.
2. Riigikogu liikmed, linna- ja vallavolikogude liikmed ja ametnikud saavad olla üksnes Eesti kodanikud. President peab olema sünnijärgne Eesti kodanik.
3. Kohalikel valimistel tohivad hääletada kõik püsielanikud – nii ütleb põhiseadus. Valimisseadusega saab täpsustada püsielaniku mõistet ja muid tehnilisi üksikasju, põhiseadus lubab piirata süüdi mõistetud kurjategijate hääleõigust.
4. Kõik mittekodanikud ei saa kohalikel valimistel hääletada, saavad vaid püsielanikud.
5. Püsielanik on pikaajalise elamisloaga inimene. Pikaajalise elamisloa eeltingimus on pikaajaline elamine Eestis, eesti keele eksami sooritamine, seaduslik sissetulek ja õiguskuulekus. Need, kes tegutsevad Eesti vastu, jäävad pikaajalise elaniku staatusest ja hääleõigusest ilma, süngema teo eest võidakse üldse välja saata. On ka saadetud.
6. Linnad ja vallad lahendavad peamiselt kohaliku elu küsimusi. Näiteks koolikeel ega kooliõppe sisu ei ole kohaliku elu küsimus. Selle otsustab Riigikogu. Kahjuks ei tahetud ega suudetud kolm aastakümmet segregeeritud koolisüsteemi lõpetada. See ei ole linnade ega valdade süü, ehkki tõsi, nagu ikka reformide korral, on nii ametnikke, kodanikke kui poliitikuid, kes muutuste pelgust oma huvides ära kasutavad. Ennekõike vene kodukeelega lastele ja Eesti julgeolekule nõnda tekitatud kahju on hoomamatu.
Kui vaatamata värsket avaldatud integratsiooniuuringu tulemustele soovitakse siiski osa linnade ja valdade püsielanikest kohalikust hääleõigusest ilma jätta, tuleb õiguskantsleril viia see küsimus Riigikohtusse.