ERR, Vikerraadio, 03.12.2020.a.
Õiguskantsler Ülle Madise rõhutas ERR-ile antud usutluses, et osa arste ja teadlasi ei julge enam avalikult koroonavastaste meetmete ja sammude osas arvamust avaldada, sest neid tabab süüdistustelaviin. Õiguskantsleri hinnangul võiks avalikkus näha ka neid analüüse, mille alusel valitsus piirangumeetmeid otsustab.
Valitsus hakkab neljapäeval arutama uusi piiranguid. Meile teadaolevalt on laual lõbustusasutuste, kinode, teatrite ja kontserdipaikade tegevuse piiramine või sulgemine. Lisaks võib sulgemine oodata veekeskusi, spordisaale, laste- ja täiskasvanute huvitegevust. Kultuuriministri sõnul on terviseamet ja teadusnõukoda põhjendanud piiranguid vajadusega vähendada inimeste ringiliikumist ja suhtlemist. Kas piirangute mõte saab olla hoida inimesi lihtsalt kodus?
Kui vaadata tõsiseltvõetavaid teaduslikke artikleid, siis tõepoolest kõige tulemuslikum viis nakkuse maha surumiseks on eri leibkondade inimeste vaheliste kontaktide vältimine.
Ma loodan, et Eestis ühiskonna täieliku sulgemise peale ei minda. Praegu pole veel teada, mis valitsuse üldkorraldusse kirja saab. Mina ei ole seda eelnõu veel näinud (intervjuu on tehtud kolmapäeva pärastlõunal - toim), seda pole veel minu teada kellelegi näidatud.
Ma loodan, et kõik need üksikud piirangud on igaüks eraldi läbi kaalutud. Hiljutine artikkel ajakirjas "Nature" ütleb, et ühtpidi on kõige tõhusam lukustada inimesed oma kodudesse ja kohustada töölkäijaid ka pidevalt tööl kohal olema. Vähe sellest, et inimõigused ja põhiseadus seda ei luba, sel on ka väga negatiivsed ja tõsised kõrvalmõjud. Seega tuleb valida erinevate piirangute kompleks. Seepärast loodan, et piirangud mõeldakse ükshaaval läbi.
Näiteks, kui me räägime teise-kolmanda klassi laste huvitegevusest, siis kui sama klassi lapsed lähevad üheskoos robootikaringi või võimlevad koos, siis see nakkusohtu ju ei suurenda.
Ma väga loodan, et Eestis võetakse need teemad ükshaaval käsile ja kehtestatakse vaid need piirangud, mis on vajalikud. Fakt on see, et meie arstid ja õed on väga ülekoormatud. Järeldusi ei saa teha praegu haiglates olevate patsientide arvu põhjal, vaid järeldusi tuleb teha, kui palju on nakatunuid ja millistes eagruppides. Selle järgi saab öelda, kui palju inimesi võib paari nädala jooksul haiglasse sattuda.
Oluline on tagada ravi ka neile, kes insuldi, infarkti või muu õnnetuse tõttu abi vajavad ning suudetakse jätkata ka plaanilist ravi.
Olukord on keeruline ja piirangute paika kaalumine on võimalik. Ma tean, et teadusnõukojal on olemas uuringud, mis näitavad erinevate meetmete plusse ja miinuseid. Ja väga tahaks loota, et nendest ka lähtutakse.
Kas teadusnõukoja analüüsid ja ettepanekud võiksid olla avalikud? Avalikkusel peaks ju olema ülevaade, mille alusel valitsus otsuseid teeb?
Mulle isiklikult väga meeldiks, kui teadusnõukoja erinevate liikmete seisukohad oma valdkonnas oleksid ükshaaval avalikud. Oma väärtus on selles, et püütakse näidata konsensuslikku seisukohta, isegi kui seda ei ole, sest teadlastel ei saagi seda alati kõikides punktides olla.
Mina oleksin valmis küll informatsiooni suuremas ulatuses vastu võtma. Ma loodan, et Eesti inimesed suures ulatuses on samuti selleks valmis.
Ma võin selle ettepaneku teha, kui õnnestub teadusnõukojaga kohtuda. Neid artikleid, millele rajatakse otsuseid, neid ma jagan küll hea meelega. Pikaajaliselt professoriametit pidanud inimesena tavatsen ikka need artiklid ise läbi lugeda, et saada teada, mis seal täpselt on kirjas.
Ma saan aru ka teadusnõukoja liikmetest. Me päris täpselt ju ei tea, mis meid ees ootab. Samasugune olukord oli kevadel ja nüüd võib öelda, et mõned asjad oleks võinud teha teisiti. Nõukoja liikmeid tabab süüdistuste laviin tulevikus?
Ma tahan üles kutsuda juba pragu, kui see ultramaraton on alles kergema otsa peal, kui ükskord see kriis läbi saab, siis ei tasu otsida süüdlasi. Meie kõige olulisem eesmärk võiks olla see, et Eesti ühiskond ei läheks tülli.
Teadlased, arstid ja ametnikud peavad saama ja julgema erapooletuid seisukohti avaldada ilma, et neid poolikute tõdede, hirmu ja emotsiooni najal massiliselt ründama hakataks. See on halb, et mitmed arstid ja teadlased ei julge enam arvamust avaldada ja siis kipuvad peale jääma kitsamad vaated. Ja otsused ei tule nii head kui tarvis. Igal juhul on otsustajatele ja nende nõustajatel väga oluline, et neid ei hakataks süüdistama.
Need süüdistused ei oleks tõenäoliselt õiged ega õiglased, sest kõik teevad oma parima teadmise pinnalt otsuseid abinõu kohta, mis tooksid kõige rohkem kasu. Ja sealjuures põhjustada kõige vähem kahju. Epideemiatega on nii, et ohvriteta kahjuks ei pääse ja asju tuleb teha nii, et kadusid, ohvreid ja tragöödiaid oleks võimalikult vähe.
Kas ülemöödunud esmaspäevast kehtima hakanud maskikohustus avalikes siseruumides on toonud teile pöördumiste laine või on inimesed võtnud seda otsust rahulikult?
Me oleme soovitanud inimestel, kes tunnevad, et see korraldus on ülemäärane mingites küsimustes, pöörduda halduskohtusse. Praeguseks on inimesed sel teemal rahunenud.
Kas halduskohtusse on pöördutud?
Seda ma ei tea.