Ümarlaud: Kõigile isikutele võrdne juurdepääs avalikele kohtadele

 

NÄDALA SÜNDMUS 20. juuni 2008

Õiguskantsleri eestvõttel toimub 26. juunil Eesti Puuetega Inimeste Kojas ümarlaud liikumispuudega isikute liikumisvõimaluste parandamiseks. Ümarlaua eesmärk on tagada juba lähemas tulevikus kõigile isikutele võrdne juurdepääs üldkasutatavatele ehitistele ja avalikele kohtadele ning võrdsed võimalused liikumiseks avalikus ruumis.

Põhiseadusest tuleneb keeld diskrimineerida isikuid mistahes parameetrite, muuhulgas ka liikumislike erivajaduste tõttu. Seadusandja on kehtestanud konkreetsed õigusnormid, et tagada liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused üldkasutatavates ehitistes. Eesti Vabariik on Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ratifitseerinud juba 31.05.2000 ning asjakohased nõuded sätestav siseriiklik määrus kehtib alates 01.01.2003.

Sellest hoolimata ei ole täna, aastal 2008, liikumislike erivajadustega isikute juurdepääs avalikele kohtadele reaalselt ja täiel määral tagatud. Lisaks otseselt liikumispuudega isikutele on õiguskantsleri hinnangul vaja tähelepanu pöörata ka teistele liikumislike erivajadustega isikute gruppidele, nagu vanemad inimesed, väiksed lapsed, lapsevankriga liikujad jne. Seetõttu on tegu äärmiselt kompleksse ja mitmeid ühiskonna sektoreid haarava küsimusega.

„Olen seisukohal, et liikumislike erivajadustega isikute avalikele kohtadele juurdepääs tuleb korraldada läbi probleemide kaardistamise ja koostöö erinevate ametkondade vahel“, märkis Indrek Teder. „Kõigil isikutel sõltumata tema erivajadusest peab olema võrdne juurdepääs avalikele kohtadele ning siin peame lahendusteni jõudma kohe lähemas tulevikus. Kõigi Eestis viibivate isikute põhiseaduses ning rahvusvahelistes õigusaktides toodud õigused peavad olema võrdselt kaitstud“, rõhutas õiguskantsler.

Seetõttu korraldab õiguskantsler ümarlaua liikumislike erivajadustega isikutele käesoleval ajal eksisteerivate juurdepääsupiirangute üle arutamiseks ning koostöö käivitamiseks erinevate osapoolte vahel. Ümarlaua ümber on palutud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, haidus- ja teadusministeeriumi, regionaalministri, kultuuriministeeriumi ning Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu esindajad.

Õiguskantsler on teemaga tegelenud ka oma varasemates menetlustes. Õiguskantsler viis 18.02.2008 omal initsiatiivil läbi etteteatamata kontrollkäigu AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe polikliinikusse, et tuvastada, kas polikliinikus on tagatud juurdepääs tervishoiuteenusele ka liikumispuudega isikutele. Lisaks õiguskantslerile võttis kontrollkäigust osa ka liikumispuudega isik (ratastoolikasutaja). Kontrollkäikudel täidab õiguskantsler ühtlasi riigi alandava kohtlemise ennetusasutuse ülesandeid tulenevalt ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni lisaprotokollist.

Kontrollkäigu kestel külastas õiguskantsler polikliiniku registratuuri, garderoobi, kolmandal korrusel asuvaid ruume ning tutvus liikumispuudega isikutele kasutamiseks ette nähtud liftiga. Ringkäigul selgus, et AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe polikliinikus ei olnud tagatud liikumispuuetega isikutele iseseisev juurdepääs tervishoiuteenusele. Puudus invaparkimiskoht, panduse kalle oli ratastooliga liikumiseks ebasobiv, uksed ei olnud avatavad kõrvalise abita, puudus invatualett, registratuuri teeninduslett ei võimaldanud ratastoolikasutajal teenindajaga suhelda. Täielikult puudus juurdepääs tervishoiuteenusele elektrilise või muu laiema ratastooli kasutajal, kuna polikliinikus liikumispuuetega isikute transpordiks ette nähtud lifti mõõtmed ei võimaldanud ratastooliga sisenemist. Kontrollkäigu põhjal asus õiguskantsler asus seisukohale, et AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe polikliinikus ei ole liikumispuudega isikutel võimalik realiseerida õigust tervise kaitsele võrdselt liikumispuudeta isikutega.

Liikumiserivajadustega isikute juurdepääs avalikele teenustele ei ole konkreetse polikliiniku probleem, vaid esineb mitmetes sektorites. Kui avalikus ruumis liikumise võimaldamisel ja hoonetele ligipääsul eiratakse põhiseadusest tulenevat võrdsuspõhiõigust ja diskrimineerimiskeeldu, võib lisaks arstiabi kättesaadavusele olla riivatud ka puudega inimese õigus hariduse kättesaadavusele. Euroopa sotsiaalhartast tulenevalt ei ole teadmiste omandamist põhimõtteliselt lubatud kitsendada ükskõik millisel hariduse andmise astmel. Olemasolevate õppimisvõimaluste kasutamine peab olema kõigile soovijatele vaba, kedagi ei tohi hariduse andmise käigus diskrimineerida.

Harta artikkel 15 sätestab ka puuetega isikute õiguse elada iseseisvalt, sotsiaalselt integreeruda ja võtta osa ühiskonna elust. See tähendab, et transport, eluase, kultuuritegevus ning sobilikud vaba aja veetmise võimalused peavad olema inimesele kättesaadavad sõltumata vanusest ja puude laadist. Seega peaks Eestis nii läbi seadusandlike aktide kui ka praktika olema äärmiselt soodustatud mistahes puuetega isikute võimalused elada iseseisvalt ning võtta võimalikult suuremal määral osa ühiskondlikust elust.

Nõuded ehitisele ja selle kasutamisele sätestab ehitusseadus, mille kohaselt peavad ehitis ja selle üldkasutatavad osad ning ruumid või alad olema ligipääsetavad ja kasutatavad liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele juhul, kui ehitise kasutamise otstarve seda eeldab. Ehitusseaduse vastava sätte täpsustamiseks on majandus- ja kommunikatsiooniminister andnud 2003. aastal jõustunud määruse „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes“. Üldkasutatav ehitis on määruse kohaselt hoone, kus osutatakse avalikkusele administratiivseid, juriidilisi, sotsiaalseid või muid samaväärseid teenuseid; viiakse läbi vaimulikke talitusi; osutatakse side-, liiklus- või parkimisteenuseid; kunsti- või teisi kultuuriteenuseid; spordi-, liikumis-, hobi-, puhkuse- või muid samaväärseid teenuseid; kaubandusteenuseid, panga-, majutus- või toitlustusteenust. Üldkasutatavad ehitised on haiglad, tervishoiu- või hooldeasutused või sarnaste asutuste oote-, vastuvõtu- ja külastusruumid; õpilastele mõeldud õppeasutused; hooned, kus paikneb kogunemiskohti või -ruume; üldkasutatavad rajatised, mille kaudu üldkasutatavad hooned on avalikkusele kättesaadavad; tänavad, väljakud, haljasalad ja mänguväljakud.

Kuidas ministri määruses nõutud üldkasutatavatele kohtadele liikumiserivajadustega isikute juurdepääs ametkondade koostöös korraldada, arutatakse õiguskantsleri initsiatiivil kokkukutsutud ümarlaual 26. juunil 2008 algusega kell 10.00 Eesti Puuetega Inimeste Kojas aadressil Toompuiestee 10 Tallinnas.