Ülle Madise, Liina Lust-Vedder ja Ida Ulita Vooglaid ajakirjas Juridica: Töötõke Riigikogus ja eelnõude usaldusküsimusega sidumine

Töötõke Riigikogus ja eelnõude usaldusküsimusega sidumine

Juridica 2024/2.

Autorid: Ülle Madise, Liina Lust-Vedder, Ulita Vooglaid

 

Kui enne 2023. aasta Riigikogu valimisi oli eelnõu sidumist usaldusküsimusega kasutatud 13 korda, siis alates 2023. aasta algusest juba 21 korda. Sellest erakordsena mõeldud tööriistast on üha enam kujunenud valitsuse tavaline vahend töötõkke ületamisel. Sellisena paistavad seda nägevat ka vähemalt mõned opositsiooni esindajad tulevikuvaates. Usaldusega sidumist on hakatud üha enam käsitama hariliku, erilist põhjendamist mittevajava valikuna. Eelnõusid seotakse usaldusega blokkidena, mis täiendavalt hajutab tähelepanu ja normaliseerib kokkuleppedemokraatiale vastanduvat toimimisviisi.

Kas valitsus peab saama oma poliitika pika jututa ellu viia ja seepärast on tal alati õigus siduda eelnõu vastuvõtmine usaldusküsimusega? Põhiseadust ja senist riigiõiguslikku praktikat tervikuna käsitledes jõuab autorite arvates eitava vastuseni. Eitavale seisukohale on asunud ka Riigikohus, ent eelnõude usaldusküsimusega sidumise lubatavuse kriteeriumid pole praeguseks kaugeltki selged. Võimalik, et neid ei saagi täpselt paika panna, piir lubatu ja lubamatu vahel kujuneb riigiõigusliku praktika käigus. Vabariigi Presidendile jääb sel juhul ülesanne iga kord hinnata, kas asjaolud õigustasid Riigikogus kompromissi ja muude menetluslike lahenduste otsimise järsku lõpetamist, ja vajadusel annab oma hinnangu Riigikohus.

https://www.juridica.ee/article.php?uri=2024_2_t_t_ke_riigikogus_ja_eeln...