Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Lastekaitse Liidu konverentsil
18. novembril 2022
Austatud lapsed, noored ja vanemad, head laste kaitsjad
I
Küsisime lastelt, mida tähendab nende jaoks hea elu. Vastus oli üsna sama, mis rahvusvahelises laste heaolu uuringus Children's World.
Ametniku moodi väljendudes: laste heaolu tõstavad head lähisuhted, turvaline keskkond ning vaba aja tegevus. Inimkeeli ümber öeldes: meie lapsed tahaksid, et kodus oleks hea ja rahulik olla, et vanemad suudaksid neid lahkelt kuulata ja räägiksid nendega ilusti. Ei karjuks, ei süüdistaks, mõistaks. Et saaks käia ringides, laulukoorides ja trennides, olla sõpradega ja lihtsalt niisama oma unistuste ja mõtetega. (Lugemissoovitus: Gerald Durrell „Minu pere ja muud loomad“) Veel üks huvitav asi: Eesti laste isiklikku tunnetatud heaolu mõjutab tugevalt enesehinnang, iseendaga rahul olemine. Paistab, et lapsevanemad ja õpetajad peaks oskama palju enam toetada lapse isiklikku arengut, enesekindlust ja oskust olla endaga rahul. Mitte keegi meist ei ole, ei pea olema ega saagi olla keegi teine, küll aga omaenda parim versioon.
Mu meelest on ema ja isa ja iga teise lapse küpsemist toetava täiskasvanu ülim ülesanne aidata lapsel kasvada heaks inimeseks. Toetada tema eneseväärikust, isiksuse arengut, sotsiaalsete normide omaksvõttu, vabadust ja vastutust. Kindel on see, et koostöö- ja vastutusvõimet ei kujunda lapses ta nägemine otsuste objektina ja vanemate ning kooli alluvana, vanas hirmsas stiilis, et laps räägib kui kana … teate küll. Loodan, et kaasaja lapsed isegi ei mäleta seda koledat ütlemist.
Head mõttekaaslased, veidi klassikat.
Lapse õiguste konventsioon ütleb kõik lapsi puudutavad otsused tuleb teha lapse parimates huvides. Igale lapsele, kes on võimeline iseseisvaks seisukohavõtuks, tuleb anda õigus avaldada arvamust igas teda puudutavas asjas.
Laste õiguse kaitsjaile ei pea selgitama, et lapse arvamusega arvestamise põhimõte pole eluvõõras väljamõeldis. Aga oleme vist kõik sunnitud tõdema, et vajadus seletada, et laps on inimene oma väärtuslike mõtete ja tunnetega pole kaugeltki kadunud. Ikka kuuleme ju teinekord, et „laps ei tea, mis talle kasulik, tahab vaid iPadi, kommi ja jonni“. Laps teab ja tunneb, olgu tegu klaveri harjutamise, ninamandlite äralõikamise või hokitrenniga päeval, mil tegelikult ei viitsi. Meie asi on teda veenda, et niisama lihtsalt pole vapper alla anda. Ja kui ninamandlid läinud, ei pea enam sageli haige olema, koju jääma ja igavlema. Laps vajab armastusega seatud raame, ent need peavad paika saama koostöös.
Loomulikult tuleb lapse arvamusele anda kohane kaal, hinnates lapse vaateid tema vanuse ja küpsuse järgi. Eesmärk on lapse mõistliku, vastutusrikka osaluse järkjärguline suurendamine tema elu puudutavate otsuste tegemisel.
Lapse arvamusega arvestamine ei piirdu vaid peresiseste, kooli ja huvihariduse ning terviseteemadega. Laste ja noorte arvamusest on palju kasu ka üldistes ühiskondlikes asjades. Meie ametkonna kogemuse järgi on lastel palju nutikaid ning mõistlikult äratehtavaid ettepanekuid näiteks koolitee ja mänguväljakute turvalisuse ja korrashoiu, koolimaja mugavuse jpm kohta. Lapsed teavad, kus on ohtlik lagunenud vaatetorn, mille ukselukk on katki murtud ja redelipulgad jääs; kus on kaaneta kaev ja kuhu saaks teha ägeda kohtumiskoha. Linnade ja valdade noortevolikogud on kiitmist väärt. Toilas, muide, osalevad noortevolikogu liikmed aga lausa vallavolikogu alatiste komisjonide töös. Toila küsis õiguskantslerilt, kas nii võib. Jah, võib!
II
Olen väga rahul, et õiguskantsleri ametkonnal õnnestus koostöös mitme siinviibija ja Riigikoguga saavutada seaduse muutmine nii, et kaalutulusvõimeline noor võib iseseisvalt minna vaimse tervise abi otsima, kui vanemalt nõusolekut ei saa. Ka lapse kohtlemisel tervishoius ehk arsti juures ja ravi käigus on edasiminek tuntav. Suur aitäh kõikidele arstidele, õdedele ja teistele selle eest, et nad oma suure ülekoormuse juures on laste vastu nõnda head, võtavad aja, et kuulata ja seletada.
Koroonapoliitikast -justnimelt poliitikast- ei tahakski rääkida, et tee rõõmu. - Valdkonna parimaid eksperte Eestis Martin Kadai selgitas talle omasel lahkel ja tasakaalukal moel juhtunut ja mida sellest õppida eile (17. novembril 2022) saates „Otse Postimehest“. Soovitan kuulata.
Epidemioloogiliselt küsitavate piirangute kehtestamise eel ei analüüsitud võimalikku mõju lastele.
Soome tunnustatud lastearst ja teadlane Mika Mäkelä, kes töötab lastehaiguste uurimiskeskuses (https://lastentautientutkimuskeskus.fi/en/) küsis minult Balti ja Põhjala riikide lastearstide kongressil juuni alul, mis juhtus, et niimoodi tehti. Et miks sel moel üle reageeriti olukorras, kus nn seagripi pandeemias suudeti jääda läbi mõeldud tegevuskava juurde.
Ega osanud muud vastata kui kõnelda sotsiaalpsühholoogiast, polariseerumisest, mida sotsiaalmeedia võimendab ja soovitada näiteks Jonathan Haidti analüüse lugeda. Too on USA teadlane, kes minu teada ei ole ei ühes ega teises sealses poliitleeris, vaid on sõltumatu. Sain professor Mika Mäkelä küsimustest ja hilisemast väiksest kirjavahetusest inspiratsiooni ja kirjutasin essee „Vaikimise nõiaring“.
Tuleb poliitikuidki mõista, sest nagu ütles kunagi Jean Claude Juncker: „me teame küll, mida on mõistlik teha, aga ei tea, kuidas pärast saada tagasi valitud“.
Pöördun nüüd tagasi turvalisele rajale. Või ka mitte, kui kõnelda laste spordist ja hooldusõiguse vaidlustest.
Peagi ilmub Taavi Sumbergi ja Eesti Koolispordi Liidu eestvedamisel raamat „Õnnelik spordilaps“. Selle üle on väga hea meel. Meiegi küsisime lastelt, esialgu väikeselt grupilt, millised on nende kogemused treeninguil ja kehalise kasvatuse tunnis. Ei ole alati head ja terved. See edendustöö veel kestab meiegi ametkonnas. Lühidalt: lapse arvamusega tuleb arvestada ka spordis ja huvihariduses. Ootused ja nõudmised tuleb treeneri, vanema ja lapse vahel läbi rääkida.
Siin on hea koht rõhutada, et Eesti on arengujärjel, kus erivajadustega lapsed peaksid saama elada võimalikult sarnast elu neile, kel erivajadust ei ole. Näiteks diabeedilaps lasteaias, ratastoolilaps või düsleksiaga laps koolis, pulbitsevalt energiline või vastupidi, eraldihoidev vaikne laps – neil on täpselt samasugune õigus tunda end turvaliselt, väärtuslikuna; rääkida neid toetava keskkonna kujundamisel kaasa ja osaleda nende elu puudutavate otsuste tegemises.
Head mõttekaaslased.
Vanemal on kohustus kaitsta last ja lapsel loomupärane tahe kaitsta vanemat. Seepärast ei tohi lahku minnes last teisest vanemast võõrandada, nagu ei tohi kool lapse silmis ta vanemate valikuid halvustada. Lapse veel vähest elukogemust ja siirust silmas pidades on ta ema või isa halvustamine ränk lapse õiguste vastane tegu.
Suur aitäh kõigile, kes töötasid riikliku perelepituse teenuse käivitamise nimel, eriti suur tänu neile, kes seda väga väärtuslikku, ent emotsionaalset tööd tegema on asunud ja asuvad. Lahutavate vanemate kokkulepete vahendamise põhieesmärk on selgitada välja laste vajadused ja huvid ning seada need esikohale.
Noori puudutavad globaalsed teemad ja neile tuleb lubada sealgi suurem sõnaõigus. Just kliimaõiglusele keskendusid sel aastal Euroopa lasteombudsmanide võrgustiku noored nõuandjad. Eesti-poolsete nõuandjatena kutsusime kaasa tegema mitme noortekeskuse noori.
Noorte hinnangul peaksid kliimateemad rohkem kajastuma õppekavades, et lapsed ja noored mõistaksid paremini kliimamuutusi ja nende mõju laste ja noorte tulevikule ning õpiksid võtma vastutust. Noorte arvates tuleks toetada koole, et pakutaks rohkem kliimasõbralikku koolitoitu ja vähem koolitoitu läheks raisku. Samuti leidsid noored, et kliimaõigluse nimel vajavad mitmed liikumised ja algatused rohkem võimalusi koostööks ja mõttevahetuseks, et nende tegevusel oleks suurem mõju.
III
Kogenud lastekaitsjad ja lepitajad teavad oma kogemusest kõige paremini, kuidas selgitada välja lapse tegelik arvamus, mida ei kalluta välised mõjutused, kasvõi hirm vanemate pahameele ees.
Me kõik teame, et see ole pole alati lihtne vähem laetud olukorraski. Usaldusliku vestluse ettevalmistamisel võib olla abi lapse küsitlemise käsiraamatust.
Lõpetades rõõmsal noodil: Enamik lapsi on Eestis hästi hoitud ja kaitstud.
Peame andma oma parima, et kõik lapsed saaksid elada hästi, õnnelikult, nii et lapsepõlv jääks meelde päikselisena. Ka need lapsed, kes on pommide, külma ja pimeduse eest sõjapakku tulnud.
Lapsesuu ei valeta. Lapse sõnumit tuleb tõsiselt võtta, mis ei välista üheskoos nutmist ega naermist. Kui aga lapsesuu taandada naljanurka, paneb tark laps suu kinni. Ja lapsed on meil targad.
Tänan teid.