ERR, 10. september 2018
Õiguskantslerile saadeti aasta jooksul 3525 pöördumist, avaldust ja kirja ehk mitmesaja võrra varasemast enam.
Õiguskantsler Ülle Madise aastaülevaate kohaselt on pöördumised erinevad - ühest kasvab välja sadadesse miljonitesse eurodesse küündivat ravimiturgu käsitlev mahukas juriidiline analüüs, teisest vastus üksi elavale pensionärile, kes ametkondliku korraldamatuse tõttu ei saanud kätte talle seadusega ette nähtud sajaeurost riiklikku toetust.
Aastaülevaates kirjutab Madise, et riik peab olema nii-öelda kasutajasõbralik. "Kui tallinlane soovib teada liinibussi number 5 väljumisaegu Hobujaama peatusest, siis ei piisa talle Tallinna linnatranspordi ameti kontakttelefonist. Infoühiskonna kodanik tunneb rõõmu informatiivse veebilahenduse üle, sagedasema bussisõitja nutitelefonis on ka vastav mobiilirakendus," tõi ta näite.
Samamoodi peaks majaomanikul, kes tahab hoovist suurt kuivanud puud maha võtta, olema lihtne leida omavalitsuse kodulehelt lihtsat selgitust, mida tal tuleks teha.
"Seejuures ei piisa omavalitsuse korrakaitseametniku või haljastusspetsialisti kontaktidest. Samuti pole abi kohaliku volikogu mahukast määrusest ega viitest seadusele, mis eramaal kasvava puu mahavõtmist reguleerib," lisas Madise.
Õiguskantsler on võtnud terava tähelepanu alla ka info, mida omavalitsused oma kodulehel jagavad pakutavate sotsiaalhoolekandeteenuste kohta, sest see on hädavajalik, peab olema informatiivne ja kõigile arusaadav.
Sihikul on keeruliselt sõnastatud ametitekstid
Muu hulgas peab õiguskantsler seisma selle eest, et ametlikud tekstid ei oleks kantseliitlikud ning et omavalitsused pakuksid infot kodulehtedel arusaadaval moel. Võitlus ilusa ja selge eesti keele eest on tähtsam, kui võib esmapilgul tunduda, sest inimesed jäävad hägusa mõttega seaduste ja ametitekstide lahtimõtestamisel hätta, tõdeb ta.
Õiguskantsleri sõnul kulutavad riigiasutused sageli palju aega pikkadele ja segastele põhjendustele, miks inimene mingit toetust või hüvet ei saa, jättes mainimata asjad, mida peaks abivajaja lahenduse saamiseks tegema.
Ta tõi näiteid ka liiga keeruliselt sõnastatud seadusesätete kohta. Näiteks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja töövõimetoetuse seaduses oli lõikeid, millest on pea võimatu aru saada, ehkki nendest sõltub inimeste igapäevane elu ja toimetulek.
"Reegleid on vaja, ent neist on kasu vaid siis, kui on selge, kes ja mida peab tegema, millised on õigused ja kohustused," rõhutas õiguskantsler.
Kui õiguskantsler jõuab järeldusele, et mõni seadus on põhiseadusega vastuolus, teeb ta riigikogule ettepaneku see seadusega kooskõlla viia.
Näiteks mullu oktoobris tegi Madise riigikogule ettepaneku viia põhiseadusega kooskõlla sotsiaalhoolekande seaduse säte, mis ei võimalda hoolekandeasutuses viibival inimesel riigi toel hankida vajalikke abivahendeid, seades ta kodus elava abivajajaga võrreldes halvemasse olukorda.
Tänavu aprillis palus õiguskantsler riigikogu sotsiaalkomisjonil valmistada ette seadusemuudatus, mis täpsustaks matusetoetuse maksmise korda ja tagaks kõigi toetust vajavate inimeste võrdse kohtlemise. Tänavu juunis tegi Madise riigikogu sotsiaalkomisjonile ning tervise- ja tööministrile ettepaneku avada arutelu töötuskindlustuse süsteemi muutmiseks.
Õiguskantsleri aruandeperiood kestis 1. septembrist 2017 kuni 31. augustini 2018.