Õiguskantsleri Kantselei 23. mai 2011
Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et perekonnaseaduse säte, mille kohaselt on samasooliste isikute vahel sõlmitud abielu tühine, on kooskõlas põhiseadusega. Eesti riigil ei ole põhiseadusest ega rahvusvahelisest õigusest tulenevat kohustust võimaldada oma riigisisese õigusega samasooliste isikute vahel abielu sõlmida.
Küll aga on õiguskantsleri hinnangul põhiseadusega vastuolus olukord, kus riik ei ole loonud samasooliste isikute püsiva kooselu reguleerimiseks õiguslikku raamistikku. Õiguskantsler pöördus täna justiitsministri poole märgukirjaga, soovitades algatada samasooliste isikute partnerlussuhteid reguleeriv seaduseelnõu.
Õiguskantsler ei tuvastanud MTÜ Seksuaalvähemuste Kaitse Ühingu avaldust menetledes põhiseadusega vastuolu perekonnaseaduse sättes, mille kohaselt abielu on tühine, kui abielus on samast soost isikud. Perekonnaseaduse kohaselt on võimalik Eestis abielu sõlmida vaid naise ja mehe vahel, samasooliste isikute vahel abielu sõlmida ei ole võimalik.
Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et eesmärk kaitsta traditsioonilist perekonda on kaalukas õiguspärane eesmärk, mis võib õigustada erinevat kohtlemist seksuaalse sättumuse tõttu. Euroopa Inimõiguste Kohus on seisukohal, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ei kohusta riike seadustama samasooliste isikute abielu. Küsimus, kas samasoolistel isikutel on võimalik abielluda, kuulub jätkuvalt riikide enda otsustusruumi, kes saavad vastava otsuse teha arvestades riigi sotsiaalset ja ajaloolist konteksti. Seega sõltub samasooliste isikute vahelise abielu lubamine riigisisesest õigusest.
Õiguskantsler on seisukohal, et käesoleval ajal ei ole võimalik esile tuua Eesti oludes selliseid ülekaalukaid argumente, millest tingituna oleks võimalik järeldada, et riigil lasub kohustus samasooliste isikute suhtes abielu instituudi laiendamiseks. Põhiseadus ei keela seadusandjal siiski edaspidiselt abielu instituuti ka samasooliste peresuhete suhtes laiendamast.
Õiguskantsleri hinnangul on abielu sõlmimise eeldused ning abielu tühiseks lugemise alused olemuslikult seotud. Seega juhul, kui riigil puudub kohustus võimaldada samasooliste isikute vahel abielu sõlmida, siis ei saa pidada põhiseadusega vastuolus olevaks ka samasooliste isikute vahel sõlmitud abielu tühiseks lugemist, kui abielu ei ole sõlmitud mehe ja naise vahel. Õiguskantsler on seisukohal, et põhiseadusest ei tulene käesoleval ajal Eesti riigile kohustust võimaldada oma riigisisese õiguse kohaselt sõlmida samasooliste isikute vahel abielu. Seetõttu ei saa pidada põhiseadusega vastuolus olevaks ka Eestis samasooliste isikute vahel sõlmitud abielu tühiseks lugemist, juhul kui samasooliste abielu on Eestis siiski sõlmitud hoolimata sellest, et seadus seda ei võimalda.
Avalduses paluti hinnata ka olukorda, kus samasooline paar on sõlminud abielu välisriigis ning soovib kasutada Euroopa Liidu õigusest tulenevat kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, millega seondub mujal riigis samasooliste isikute vahel sõlmitud abielu tunnustamise küsimus. Õiguskantsler selgitas avaldajale, et Euroopa Liidu õigusest tulenev liikumisvabadus on kooselu riiklikust tunnustamisest laiem ja kohustus riiki lubada ka EL kodaniku pereliikmeid laiendab faktiliselt kaitset ka samasoolistele partneritele. Kuid EL direktiivist ei saa tuletada kohustust samasooliste abielu lubada ega tunnustada.
Teises riigis samasooliste isikute vahel sõlmitud abielu tunnustamisel tuleb lähtuda rahvusvahelise eraõiguse seadusest, kuna sellisel õigussuhtel on puutumus välisriigi õigusega. Õiguskantsleri hinnangul on ka rahvusvahelise eraõiguse seadus põhiseadusega kooskõlas. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse kohaselt loetakse välismaal sõlmitud abielu kehtivaks, kui see toimus abielu sõlmimise riigi õiguse abielu sõlmimise korra kohaselt ja vastas sisuliste eelduste poolest mõlema abikaasa elukohariigi õigusele. Välisriigi õigust siiski ei kohaldata, kui selle kohaldamine viiks tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga) – sel juhul kohaldatakse Eesti õigust. See klausel hõlmab riigi õiguse olulisi põhimõtteid ning moraali- ja poliitilisi otsustusi. Seda on võimalik rakendada vastuolu korral hea usu ja heade kommete või põhiseaduslike printsiipidega või ühiskondliku korra alustalade ohustamisel.
Rahvusvahelise eraõiguse seadus näeb ette õigusliku aluse muus riigis samasooliste isikute vahel sõlmitud abielu kehtivuse hindamiseks. Kuid õiguskantsleri hinnangul on sobivam välisriigis sõlmitud abielu tunnustamise võimalust hinnata konkreetse juhtumi esinemisel, mitte abstraktse normikontrolli raames. Kohtul on võimalik võtta arvesse põhiseaduslikke printsiipe ja väärtusi ning Euroopa õigusest tulenevaid kohustusi, et leida kohane tasakaal isikute põhiõiguste ja ühiskondlike väärtuste vahel. Lisaks on kohtul konkreetse kohtuasja lahendamise raames võimalik pöörduda Euroopa Ühenduste Kohtu poole eelotsusetaotlusega Euroopa õiguse tõlgendamise kohta.
Küll aga on õiguskantsler seisukohal, et täna Eestis kehtiv õiguslik raamistik ei taga piisavalt faktilise kooselu partnerite õiguste kaitset. Õiguskantsler on seisukohal, et samasooliste isikute püsiv kooselu kuulub perekonnapõhiõiguse kaitsealasse. Põhiseadusest tuleneb riigile soorituskohustus perekonnapõhiõiguse realiseerimise tagamiseks. Õiguskantsler peab perekonnapõhiõigusega vastuolus olevaks olukorda, kus seadustega on üldse määratlemata samasooliste inimeste vaheliste peresuhete regulatsioon.
Eesti seaduste kohaselt ei ole samasoolistel partneritel võimalik abielluda. Kuna Eesti seadustes puuduvad lisaks abielule alternatiivsed võimalused perekonnasuhte tunnustamiseks, ei ole samasoolistel isikutel, kes elavad faktilises peresuhtes, võimalik sõlmida tunnustatud kooselu. Selles osas on samasoolised kooselupartnerid erinevas olukorras võrreldes erinevast soost faktilises kooselus elavate partneritega. Samuti on seadustes perekonnaeluga kaasnevad isiklikud, varalised jm õigussuhted reguleeritud peamiselt seoses abiellumisega.
Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on sedastanud, et samasooliste isikute kooselu, kui tegemist on püsiva faktilise partnerlusega, kuulub perekonnaelu kaitsealasse sarnaselt samalaadses olukorras oleva erinevast soost paariga. Kohus asus siiski seisukohale, et riikidel on selles küsimuses teatud vaba otsustusruum, mis puudutab vastavate õiguslike muudatuste algatamise ajastamist.
Justiitsministeeriumi poolt läbi viidud analüüsis on nenditud, et kuigi Eesti õiguses on kehtestatud erinevad võimalused kooselu partnerite (nii sama- kui erisooliste isikute vahelise kooselu puhul) õiguste tagamiseks, neid faktiliselt ei kasutata. Analüüsis leiti, et partnerite vahelise lepingu puudumise korral ei ole tagatud kooselupartnerite miinimumõigused. Näiteks on mitteabielulise kooselu puhul vaidlusküsimusteks kooselu kestel soetatud vara kuuluvus, probleemid seoses pärimisega, ülalpidamiskohustuse küsimused jpm. Seega nähtub ka Justiitsministeeriumi analüüsist, et kehtiva õiguse kohaselt ei ole piisavalt tagatud mitteabielulise kooselu partnerite õigused.
Seetõttu saatis õiguskantsler justiitsministrile märgukirja, soovitades valmistada ette ning algatada samasooliste isikute partnerlussuhteid ja sellega seonduvaid õigussuhteid reguleeriv seaduseelnõu. Seejuures tuleb kaaluda samasooliste isikute peresuhete tunnustamiseks õigusliku võimaluse loomist (partnerlussuhte registreerimine) ning reguleerida perekonnaeluga kaasnevad õigussuhted.
Õiguskantsleri seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta MTÜ Seksuaalvähemuste Kaitse Ühingule
Õiguskantsleri märgukiri justiitsministrile
Jaana Padrik
õiguskantsleri avalike suhete nõunik
[email protected]
50 18 793
693 8423