NÄDALA SÜNDMUS 7. veebruar 2008
Õiguskantsler Allar Jõks viis 5.-6. veebruaril läbi kontrollkäigu Läänemaa Haigla psühhiaatriaosakonda ja Haapsalu Neuroloogilisse Rehabilitatsioonikeskusesse. Oma viimasel kontrollkäigul Läänemaale jälgis õiguskantsler isikute põhiõiguste kaitset neis raviasutustes.
SA Läänemaa Haigla psühhiaatriaosakonnas on 9 ravikohta, ravil viibib aga enamasti kuni 12 isikut. Töötajate keskmine arv osakonnas on 10 töötajat, kellest vaid 1 on arst.
„Tore on see, et Läänemaa haiglas osutatakse psühhiaatrilist abi, mis võimaldab isikutel vajalikku tervishoiuteenust saada kodu lähedalt. Ravi elukoha läheduses annab ka tervishoiutöötajatele parema võimaluse teha koostööd omavalitsuste sotsiaaltöötajatega, et aidata erivajadustega inimestel paremini igapäevaeluga toime tulla“, märkis Allar Jõks tunnustavalt.
„Paraku aga on minu praktika näidanud, et üks rikkumisi sisaldav valdkond psühhiaatriakliinikutes on isikute õiguste kaitse ohjeldusmeetmete kasutamisel. See sai kahjuks kinnitust ka Läänemaa Haigla psühhiaatriaosakonnas“, märkis Allar Jõks. „Sisemine dokumentatsioon psühhiaatriakliinikus on puudulik, koostatud ei ole näiteks ohjeldusmeetmete rakendamise juhendit ja ohjeldamiste registrit, mida Euroopa nõuded ette näevad“. Õiguskantsleri hinnangul tuleb Läänemaa Haiglal luua ka nõuetele vastav ohjeldusmeetmete register.
„Tähelepanu äratas, et psühhiaatriaosakonnas töötab vaid üks psühhiaater. Kindlasti ei võimalda see kohaldada tahtest olenematut ravi seaduses toodud nõuetele vastavalt“, märkis õiguskantsler. Psühhiaatrilise abi seadus nõuab, et tahtest olenematule haiglaravile võetud isiku peab 24 tunni jooksul läbi vaatama ka teine psühhiaater. Teise psühhiaatri arvamust on vaja ka pöördumisel kohtu poole üle 48-tunnise tahtest olenematu ravi kinnitamiseks.
„Problemaatiline on ka koostöö Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajaga“, lisas Allar Jõks. „Kuna kohtumajas töötab vaid üks kohtunik, võib nädalavahetustel või näiteks kohtuniku puhkuse ajal muutuda võimatuks saada isiku tahtevastaseks kinni pidamiseks luba 48 tunni jooksul, nagu põhiseadus ja psühhiaatrilise abi seadus seda nõuab.“
Õiguskantsler täheldas ka, et seoses jalutusala puudumisega ei ole raskema psüühikahäirega isikutel võimalik haiglas viibimise vältel värskes õhus viibida.
Õiguskantsler kontrollis Läänemaa ringkäigul ka Haapsalu Neuroloogilist Rehabilitatsioonikeskust. SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus osutab ambulatoorset ja statsionaarset taastusravi täiskasvanutele ja lastele, kellest suurem osa on liikumispuudega. Ravi liikideks on füsioteraapia, tegevusteraapia, vesivõimlemine, massaa¾, elekterravi, mudaravi jpm. Keskuses on 102 voodikohta, millest 20 on ette nähtud lastele. Aastal 2006 raviti 2252 patsienti. Rehabilitatsioonikeskuses on keskmiselt 106 töötajat.
„See oli minu esimene visiit spetsiifiliselt taastusraviteenust osutavasse tervishoiuasutusse. Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatisoonikeskus on asutus, kuhu ma ka ise vajadusel kõhklematult ravile tuleksin“, tunnustas Allar Jõks. „Kõik küsitletud patsiendid olid väga rahul keskuses pakutavate taastusraviteenustega ning personali pühendumise ja professionaalsusega. Inimsõbralik ja kodune atmosfäär, ka puuetega inimestele kohandatud hoone – kõik see mõjub taastumisele positiivselt“
Jõksi hinnangul piirab aga teenuse pakkumist taastusravi spetsialistide puudus. Hoolimata asjaolust, et igal aastal lõpetab kooli kuni 70 kvalifitseeritud erialaspetsialisti, ei jõua enamik neist Eestis erialasele tööle. Kuna taastusravi spetsialiste koolitab riik, siis peaks õiguskantsleri hinnangul kaaluma võimalusi, kuidas koolituse saanuid hiljem siiski tervishoiusüsteemis hoida. Taastusravi spetsialistide arvu suurenemisel tervishoiusüsteemis oleks senisest enam võimalik pakkuda taastusravi ambulatoorses vormis ning isiku elukohale lähemal.
Samuti valmistab probleeme taastusravi teenusele kehtestatud omaosaluse määr, mis piirab väiksema sissetulekuga isikute juurdepääsu vajalikule teenusele.
Alates 2007. aasta veebruarist on õiguskantsler piinamise ja alandava kohtlemise riiklik ennetusasutus Eestis. Ennetusasutuse olemasolu nõuab ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni lisaprotokoll. Konventsiooniga ühinenud riigi ennetusasutuse ülesanne on teha korrapäraseid külastusi nii riiklikesse kinnipidamiskohtadesse kui ka kõikidesse teistesse (sh eraõiguslikesse) asutustesse, kus isikute vabadus on piiratud, et ennetada piinamist ja muud julma või inimväärikust alandavat kohtlemist. Seega täidab õiguskantsler kontrollkäikudega laste- ja haridusasuustesse, hoolekande- ja tervishoiuasutustesse, kaitseväeosadesse ja kinnipidamiskohtadesse ka alandava kohtlemise riikliku ennetusasutuse ülesandeid.