Õiguskantsleri kõrgete riigilõivude ettepaneku kõne

Õiguskantsler Indrek Tederi ettepaneku nr 31 kõne Riigikogus, 11. detsember 2014.

 

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed!

Mul on tulnud põhiseadusvastaselt kõrgete riigilõivude teemaga viimastel aastatel tegeleda korduvalt. Ettepanek, mida teile tutvustan, on minu tegevuse üldistuseks selles valdkonnas.

Lubage mul esmalt tunnustada Riigikogu 2012. ja 2014. aasta tegevusi varasemate ülikõrgete kohtumenetluse riigilõivude probleemide lahendamisel. See, kui 2012. aastal alandati tuntavalt riigilõivu suuruseid ning suurendati seeläbi kohtule juurdepääsu võimalust, oli suure kaaluga nii üksikisikute kui kogu ühiskonna jaoks. Täna leian, et sellest siiski ei piisa, kuna teatud osas on riigilõivud jätkuvalt liiga suured. Nendest ongi minu ettepanek tingitud.

Hinnates riigi tegevust riigilõivude valdkonnas, on mul jäänud mulje, et põhiseaduse paragrahv 15, mis sätestab õiguse minna kohtusse, on ära unustatud. Õigus minna kohtusse on õigusriigi üheks aluspõhimõtteks – see on võimalus vaielda seaduslikult ja kultuurselt, kasutamata omakohut. Kaasajal on paljud eraisikute vahelised vaidlused väga keerukad (näiteks, mis on üksikakt või üldakt, seadus või määrus) ja ka väga kallid.  Lisaks sellele, et kohtusse pöördumine on kallis, on põhiseaduse paragrahv 15 ära unustatud või tehtud ülimalt kitsaks. Kujundlikult öeldes, nagu jänes jookseb auto valgusvihus, hirmunult siksakke tehes, püüdes valgusest pääseda.

Toon veel ühe näite: miinimum palk on täna 355 eurot. Kas miinimumpalka teeniv isik suudab tasuda kohtusse pöördumiseks vajaliku riigilõivu? Kehtiva riigilõivuseaduse kohaselt tuleb kuni 25 000 eurose tsiviilasja eest tasuda riigilõivu 750 eurot. Võrdleme: kuu tasu 355 eurot ja riigilõiv 750 eurot. Ainus võimalus on taotleda menetlusabi. Ärgem eeldagem, et ainult rikkal inimesel võib olla suur nõue. Nõue tekib õigusrikkumisest, mis võib tabada iga inimest.

Juriidiliselt alustan tõdemusest, et õigus pöörduda oma õigusvaidluse lahendamiseks kohtu poole on meie põhiseaduse paragrahvis 15 leidnud väljenduse eraldi põhiõigusena. See õigus on seda olulisem, et selle kaudu ei kindlustata üksnes üksikisiku õiguste kaitsmist, vaid õiguskuulekust ja õiguskorra kehtivust tervikuna ehk õigusriigi toimimist. See on kogu ühiskonna huvi.

Samas on selge, et kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks peab seadusandjal olema võimalik kohtusse pöördumisele piire seada. Ühe sellise vahendina leiab kasutamist riigilõivu tasumise kohustus. Et vastata põhiseadusest tulenevatele nõuetele, peavad riigilõivu kehtestamisel olema lubatavad eesmärgid ning nende saavutamisel ei tohi kohtusse pöördumise õigust riivata ülemäära palju.

Olen seisukohal, et kohtu poole pöördumisele riigilõivu kehtestamise lubatavaks eesmärgiks saab põhiseaduse kohaselt olla üksnes liigse kohtusse pöördumise ärahoidmine. See on  heidutusfunktsioon. Kohtusüsteemile kohtusse pöördumisega tekitatud kulude hüvitamine ei ole legitiimne. Riigilõiv ei saa olla vahendiks, mille kaudu sunnitakse kohtusse pöördujat üldiselt panustama riigieelarve tuludesse või osalema nende tsiviilasjade kulude kandmisel, kus riigil ei ole mingil põhjusel võimalik nõuda menetlusosalistelt täieulatuslikku kulude hüvitamist. Sellisel juhul toimib riigilõiv sisuliselt maksustamisvahendina.

Kuid ka heidutusfunktsiooni täitmiseks on põhiseaduse kohaselt lubatav piirata kohtusse pöördumise õigust üksnes mõõdukal määral. Isikule kohtusse pöördumiseks ülemääraste takistuste tegemine kahjustab nii ühe isiku kui kogu ühiskonna huve.

Milline saab siis olla proportsionaalse riigilõivu ülempiiri kindlaksmääramise mõõdupuu kohtumenetluses? Pean selleks kohtuasja arutamise keskmist kulu. Nagu eespool ütlesin, ei ole kohtumenetluse kulude hüvitamine riigilõivu tasumise eesmärk. See ei tähenda siiski, et kohtumenetluse kulu keskmist suurust ei võiks kasutada alusena riigilõivu lubatava ülempiiri määramisel.

Miks just kulu? Seetõttu, et kui isik peab eelnevalt tasuma hagi kohtuliku arutamise kogukulu, siis pöördub ta kohtusse üksnes juhul, kui tema nõue on piisavalt põhjendatud ja oluline, et seda on kuludest hoolimata tarvis kohtus arutada. Kui riigilõiv on kulust suurem, siis ei edenda see aga enam ühtki legitiimset eesmärki. Inimese kohtust eemal hoidmine ei saa olla iseseisev eesmärk. Kui riigilõiv on kulust suurem, siis on see sisuliselt maks. Ma leian aga, et kohtusse pöördumise õigus on õiguskorra ja õiguskuulekuse tagamise seisukohalt nõnda oluline, et seda ei saa paljalt ümberjagamise eesmärgil maksustada. Leian, et põhiseadusest tuleneva heidutusfunktsiooni tõhusaks täitmiseks piisab, kui riigilõivumäär ei ületa kohtumenetluse keskmist kulu. Keskmist kulu ületav lõivumäär on minu hinnangul samas igal juhul ebaproportsionaalne ja põhiseadusega vastuolus. Seda sõltumata hagihinnast, kohtumenetluse kuludest või muudest asjaoludest konkreetses asjas.

Rõhutan, et öeldust ei saa järeldada, justkui oleks igasugune allapoole nimetatud määra jääv kohtumenetluse riigilõiv igal juhul proportsionaalne ja põhiseadusega kooskõlas, kuid käesolevas ettepanekus olen keskendunud üksnes ilmselgelt kohtuasja keskmist kulu ületavate riigilõivude põhiseaduspärasuse hindamisele.

Justiitsministeeriumi poolt mulle edastatud andmetel ei olnud tsiviilasja arutamise keskmine kulu 2013. aastal suurem kui 851 eurot. Kuigi käesolevat aastat puudutav statistika puudub, olen seisukohal, et kohtumenetluse keskmine kulu tsiviilasjas ei saa ka käesoleval ajal olla üheski kohtus suurem kui 1000 eurot.

Kuna kehtiva riigilõivuseaduse kohaselt võib riigilõivu maksimaalne määr tsiviilkohtumenetluses ulatuda kuni 10 500 euroni, saan konstateerida, et see seadus on põhiseadusega vastuolus osas, milles võimaldab määrata kohtumenetluse keskmist kulu ületava, s.o minu hinnangul 1000 eurost kõrgema riigilõivu.

Kokkuvõttes kordan veelkord, et kohtumenetluses saab riigilõivu põhiseaduspäraseks eesmärgiks olla üksnes ülemäärase kohtusse pöördumise vältimine ning selle eesmärgi saavutamiseks ei ole proportsionaalne nõuda isikult kohtuasja keskmist kulu ületava riigilõivu tasumist.

Tänan tähelepanu eest!