Õiguskantsleri ümarlaud „Kool – kas haridus- või karistusasutus?“

 

NÄDALA SÜNDMUS 24. november 2008

Õiguskantsler Indrek Teder korraldab koostöös Lastekaitse Liiduga 25. novembril Õiguskantsleri Kantseleis ümarlaua, et arutada probleeme, mis võivad tuleneda munitsipaalkoolide direktoritele kohtuvälise väärteomenetleja õiguste andmisest.

Haridus- ja Teadusministeerium on teinud Justiitsministeeriumile ettepaneku täiendada väärteomenetluse seadustikku sättega, mille kohaselt võiks tulevikus koolijuht määrata väärteokaristusi oma kooli õpilasele.

Õiguskantsleri hinnangul on tegemist ettepanekuga, mille tagajärjed, sobivus kehtivasse õiguskorda ning eesmärk vajaksid tõsist ühiskondlikku diskussiooni. Analüüsimist vajavad tõsiselt näiteks järgmised aspektid.

1) Millist eesmärki soovitakse seadusemuudatusega saavutada ning millistele uuringutele ja analüüsidele on tuginetud?
Ettepanekus ei ole määratletud, milliseid konkreetseid rikkumisi peaks koolijuhist kohtuväline menetleja väärtegudena menetlema ning kuidas oleks erinevalt seni kehtinud menetlejate ringist seeläbi paremini tagatud väärtegude kiirem ja tõhusam lahendamine. Ettepanekust ei nähtu, milliseid sisulisi probleeme soovib Haridus- ja Teadusministeerium meetme kohaldamise läbi lahendada ning millistele uuringutele, analüüsidele või statistilistele andmetele on seejuures tuginetud. Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekust on võimalik vaid kaudselt järeldada, et koolijuhile väärteomenetluses kohtuvälise menetleja rolli andmine peaks omama koolis üldpreventiivset rolli. Alaealiste suhtes tuleb aga kohaldada konkreetseid resotsialiseerumisele suunatud mõjutusvahendeid ning üldpreventiivsete karistusmeetme kohaldamine nende suhtes võib olla sobimatu. Lapsed ei ole küpsed isiksused ning neil võib puududa adekvaatne arusaam oma teo õigusvastasusest või sellele järgnevast karistusest; seega on vaieldav, kas üldpreventiivne meede nende suhtes üldse toimet omaks.

2) Kas ettepanek on kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, selle alusel antud mitmete õigusaktidega ning Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitustega?
ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaselt on õigusrikkumise toime pannud laste suhtes võimaluse korral soovitatav kohaldada kohtuväliseid meetmeid, tingimusel, et täielikult austatakse inimõigusi ja tagatakse lapsele seaduslik kaitse. Lastele tuleb teha kättesaadavaks mitmesuguseid abinõusid, nagu hooldus, suunamine, järelevalve, nõustamine, haridus- ja kutseõppeprogrammide rakendamine, mis garanteeriksid laste heaolu ja oleksid vastavuses nii nende olukorraga kui nende poolt toime pandud õigusrikkumisega. Riigid peaksid seega rõhu asetama preventiivsete poliitikate väljatöötamisele, mis aitaksid kaasa kõigi laste ja noorte sotsialiseerumisele. Konventsiooni põhiprintsiibid peavad olema kajastatud siseriiklikes õigusaktides.
ÜRO Peaassamblee on 29. novembri 1985. aasta resolutsiooniga vastu võtnud miinimumreegleid alaealiste kriminaalmenetluse kohta. 14. detsembri 1990. aasta resolutsiooniga on ÜRO Peaassamblee kehtestanud suunised alaealiste kuritegevuse ennetamise kohta. Nimetatud reeglite ja suuniste järgi peavad riigid eeskätt tagama alaealistele õigusrikkujatele muude mõjutusvahendite kohaldamist enne, kui alaealise suhtes viiakse läbi formaalne õigusrikkumise menetlus pädeva organi poolt.
Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on andnud 1987., 2000., 2003. aastal mitmeid soovitusi, millest kokkuvõtlikult tuleneb, et enne mistahes alaealiste suhtes kohaldatavate karistuslike meetmete rakendamist tuleks teaduslikult analüüsida, millised on lahendamist vajavad probleemid ja nende tekkemehhanism ning kuidas mõjutada alaealist tõhusaimal, last ja perekonda kõige enam arvestaval ja resotsialiseerumisele suunatud viisil.

3) Kas koolijuht saab olla oma kooli õpilase rikkumise menetlemisel erapooletu? Kuidas tagada koolijuhist kohtuvälise menetleja kompetentsus?
ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaselt tuleb laste õiguserikkumise asjade lahendamisel igal juhul tagada aus ja erapooletu menetlus ning kaitsja osavõtt. Menetleja peaks erapooletult aitama koguda nii õpilast süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid, arvestama kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid.
Kehtiva väärteomenetluse seadustiku kohaselt on kohtuvälisest menetlejast ametnik kohustatud end taandama, kui ta ei saa mõnel põhjusel olla erapooletu.
Direktor omab otsest informatsiooni iga õpilase kohta (sealhulgas tema õppeedukuse, perekondliku olukorra jms kohta) ning omab õigust kohaldada õpilase suhtes koolisiseseid mõjutusvahendeid, mistõttu omab ta õpilase suhtes menetlusvälist teavet, mis omakorda välistab direktori erapooletuse võimaliku väärteoasja menetlemisel.
Õiguskantsleri hinnangul on kohtuvälise menetleja erapooletus väga oluline isiku põhiõiguste seisukohalt ning ka arvestades väärteomenetluse tõenduslikke aspekte.
Õiguskantsler leiab, et haridusasutuses ei ole võimalik tagada väärteoasja objektiivset menetlemist olukorras, kus koolijuhil lasub ka väärteoprotokolli koostamine ning kus suur osa õpilast süüstavatest tõenditest võivad olla kas loodud või kogutud sama koolijuhi poolt (näiteks olukorras, kus õpilast soovitakse karistada direktori solvamise pärast).

Riigikohus on leidnud, et menetleja ei või olla edasiseks menetluseks tõendi looja. Väärteomenetluses on soovitatav, et väärteoprotokolli koostaks ja kohtuvälise menetleja otsuse teeksid erinevad ametnikud.

4) Koolijuhile kohtuvälise menetleja õiguste andmine oleks ilmselt vastuolus hiljutise Riigikohtu otsusega
Riigikohtu üldkogu on 16.05.2008.a. otsuses nr 3-3-1-86-07 leidnud, et karistusvõimu teostamine ei ole samastatav tavalise haldusülesande ehk avaliku võimu teostamisega.
Riigivõimu tuumikfunktsiooni ülesandeid ei saa delegeerida ning riigi tuumikfunktsiooni hulka kuulub karistusvõim ja süütegude menetlemine. Halduskaristuse määramine on riigivõimu jurisdiktsiooniline funktsioon, mitte haldusülesanne.
Kooli direktor on kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töölepinguline töötaja. Töölepingulisele töötajale ei saa delegeerida riigivõimu tuumikfunktsiooni kuuluvat karistuvõimu teostamise ülesannet.

Need on olulisemad kahtlused ja küsimused, millest tulenevalt ei pea õiguskantsler võimalikuks toetada Haridus- ja Teadusministeeriumi algatust. Ümarlaua eesmärk on ülaltoodud küsimusi kõigi teemassepuutuvate osapooltega arutada.

Ümarlauale on kutsutud mitmed riiklikud institutsioonid, organisatsioonid ja erialaühendused: Haridusministeerium, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Eesti Koolide Ühendus, Lastekaitse Liit, UNICEF Eesti, Psühhiaatrite Selts, Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond, Eesti Haridustöötajate Liit, SOS Lasteküla Eesti Ühing, Eesti Õpilasesinduste Liit, Politseiamet, Põhja politseiprefektuur, Lapsevanemate Liit, Eesti Koolipsühholoogide Ühing, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, Õpetajate Liit, Riigikogu Kultuurikomisjon.

Ümarlaua ajakava

09.15-09.30 Kogunemine
09.30-09.40 Õiguskantsler Indrek Tederi sissejuhatav sõnavõtt
09.40-11.00 Seisukohtade esitamine 
          09.40 Janar Holm, Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler 
          09.55 Edvard Ljulko, Eesti Õpilasesinduste Liit 
          10.10 Piret Visnapuu, Eesti Psühhiaatrite Selts 
          10.25 Toomas Kruusimägi, Eesti Koolijuhtide Ühendus 
          10.40 Aivar Haller, Lastevanemate Liit
11.00-11.20 Kohvipaus
11.20-12.30 Diskussioon ja sõnavõtud
12.30-13.00 Kokkuvõtted

Ümarlaua materjalid ja kokkuvõtted on peale ümarlauda kättesaadavad õiguskantsleri kodulehelt ümarlaudade alt http://www.oiguskantsler.ee/?menuID=18