Õiguskantsleri Kantselei 6. november 2009
Õiguskantsler tunnustas kontrollkäigu tulemusel Koeru Hooldekeskuse head praktikat isikuandmete töötlemisel ning õiguskantsleri märkuste operatiivsel lahendamisel.
Indrek Teder peab hooldekeskuse poolt väljatöötatud nõusoleku vormi isikuandmete töötlemiseks positiivseks näiteks dokumendi heast arusaadavusest hoolekandeteenuse saajale.
Õiguskantsler toob eeskujuks hooldekeskuse operatiivset tegevust sisedokumentide seadusega kooskõlla viimisel.
Kontrollkäigul tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks saatis õiguskantsler soovitused hooldekeskuse juhtkonnale ja sotsiaalministrile.
Õiguskantsleri nõunikud viisid 6. oktoobril omal initsiatiivil läbi plaanilise kontrollkäigu SA-sse Koeru Hooldekeskus. Hooldekeskuse külastamise ajal osutas hooldekeskus toetatud elamise teenust 3 isikule, ööpäevaringset erihooldusteenust 85 isikule, ööpäevaringset üldhooldusteenust 120 isikule ning hooldusraviteenust 9 isikule. Hooldekeskuses töötas 96 inimest. Õiguskantsler kontrollis, kas hooldekeskuses on tagatud teenust saavate isikute põhiõigused ja –vabadused, täites ühtlasi piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivses protokollis sätestatud riigi ennetusasutuse ülesannet.
„Ükski neist ligi 15-st hooldekeskuses viibijast, kes käisid kontrollkäigu ajal minu nõunike vastuvõtul või keda küsitleti seoses hooldekeskuse tegevusega, ei esitanud ühtegi kaebust. See ei ole õiguskantsleri kontrollkäikude praktikas sugugi tavapärane ning on kahtlemata üks märk hooldekeskuse heast tööst“, märkis õiguskantsler Indrek Teder.
Hea praktika isikuandmete töötlemise korraldamisel. Kontrollimisel selgus, et teenusele saabumisel hooldekeskusesse annab isik kirjaliku nõusoleku isikuandmete töötlemiseks hoolekandeteenuse osutamiseks. Selle nõusoleku vorm on lisatud hooldekeskuse isikuandmete töötlemise korra juurde. Nõusoleku vormis on viidatud, et isikuandmeid kasutab hooldekeskus isikule teenuse osutamiseks ja isikule riigi poolt osutatavate sotsiaalteenuste ja –toetuste taotlemiseks ning hooldekeskus edastab isikuandmeid ainult Sotsiaalkindlustusametile või Pensioniametile riiklike teenuste saamiseks.
Isikuandmete töötlemise tingimused ja korra sätestab isikuandmete kaitse seadus. Isikuandmed on mistahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Seadusest tulenevalt peab isikuandmete töötlemisel lähtuma muuhulgas eesmärgikohasuse põhimõttest - isikuandmeid võib koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning neid ei või töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkidega kooskõlas. Samuti tuleb järgida minimaalsuse põhimõtet - isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks. Seadus sätestab ka kasutuse piiramise põhimõtte, mille kohaselt võib isikuandmeid muudel eesmärkidel kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal. Isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Haldusorgan võib isikuandmeid töödelda avaliku ülesande täitmise käigus seadusega ettenähtud kohustuse täitmiseks. Haldusorgani õigus andmete töötlemiseks isiku nõusolekuta kehtib vaid niivõrd, kuivõrd see on ülesande täitmiseks olemuslikult vajalik. Andmesubjekti nõusolekus, millega ta lubab oma isikuandmeid töödelda, peavad olema selgelt määratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse, andmete töötlemise eesmärk ning isikud, kellele andmete edastamine on lubatud, samuti andmete kolmandatele isikutele edastamise tingimused ning andmesubjekti õigused tema isikuandmete edasise töötlemise osas.
„Minu praktika on näidanud, et meie avaliku sektori asutustes esineb õigusvastast, omavolilist ning ebaselgetel eesmärkidel andmete kogumist ja töötlemist. Seetõttu tunnustan Koeru Hooldekeskust sellise nõusoleku vormi väljatöötamise eest isikuandmete töötlemiseks hoolekandeteenuse osutamisel, mis on kirjutatud lihtsas, tavapärases ja arusaadavas keeles ja võimaldab teenust saaval isikul dokumendist hästi aru saada. See on heaks näiteks, et dokumendi koostamisel on mõeldud nende isikute vanusele, arengutasemele ja arusaamisvõimele, kellele peab tema isikuandmete kasutamist lubav dokument mõistetav olema“, rõhutas Indrek Teder.
Vead isikute eraldamise korras parandati mõne päevaga. Hooldekeskuse juhtkonna poolt on kinnitatud eraldusmeetmete rakendamise kord vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele, mille alusel ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja koostab rahutute ja vägivaldsete isikute probleemse käitumise juhtimise ja eraldamise juhendi. Korrale on lisatud juhtumi kirjeldus ja eraldusmeetmete rakendamise otsus. Õiguskantsleri arvamusel esinesid eraldusmeetmete rakendamise korras mõned puudused. Näiteks ei olnud korras sätestatud hooldekeskuse kohustust teavitada isiku eraldamisest esindaja olemasolu korral isiku seaduslikku esindajat. Samuti oli olnud korras viidatud, et eraldamist saab hooldekeskus isiku suhtes kasutada lisaks muudele seaduses sätestatud kriteeriumitele ainult juhul, kui arst ei ole hooldekeskusele teadaolevalt eraldamise kasutamist konkreetse isiku suhtes välistanud. Õiguskantsler juhtis kontrollkäigu ajal hooldekeskuse juhtkonna tähelepanu neile puudustele.
Juba mõne päeva pärast edastas hooldekeskuse juhtkond õiguskantslerile eraldusmeetmete rakendamise korra uues redaktsioonis, kus puudused olid kõrvaldatud. Lisaks sellele täiendati eraldusmeetmete rakendamise otsust kiirabi ja politsei teavitamise ning eraldatud olnud isikule eraldamise otstarbe ja põhjuse selgitamise fikseerimise võimalusega, lisades otsusele vastavad read.
„Hooldekeskuse operatiivne tegevus oma sisedokumentide seadusega kooskõlla viimisel on äärmiselt positiivne teenust saavate isikute põhiõiguste ja –vabaduste tagamise seisukohalt“, tunnustas Indrek Teder. „Koeru Hooldekeskus andis põhjust kontrollkäigu kokkuvõttes eraldi välja tuua hooldekeskuse hea praktika punktid. Tahan väga looda, et see ei jää ainsaks pretsedendiks kontrollkäikude kokkuvõtete tegemisel ning mul on põhjust ka edaspidi üha rohkem välja tuua ka tunnustustväärivat praktikat ning head tava meie hooldeasutustes“, ütles õiguskantsler.
Õiguskantsleri soovitused puuduste kõrvaldamiseks. Kontrollkäigu tulemusel tegi õiguskantsler isikute põhiõiguste rikkumise osas ka kriitilisi märkusi ning saatis soovitused õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks sotsiaalministrile ning SA Koeru Hooldekeskus juhtkonnale.
Hooldekeskusele tehtud soovitus puudutas seaduse nõuetest lähtumist isikute eraldamisel – õiguskantsler soovitas hooldekeskuse juhtkonnal edaspidi eraldada rahutud ja probleemsed isikud teistest teenust saavatest isikutest kuni kiirabiteenuse osutaja või politsei saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui kolmeks tunniks järjest. Samuti tuleb eraldamise kohta koostada kirjalik protokoll vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse nõuetele.
Sotsiaalministrile saadetud soovituses märkis õiguskantsler, et kõigile hooldekeskuses mälutreeningu teenust saavatele hoolealustele ei ole tehtud geriaatrilist hindamist, kuna see teenus ei ole piisavalt kättesaadav. Geriaatriline hindamine on aga vajalik just inimese konkreetsetest vajadustest ja seisundist lähtuvate tervise- ja sotsiaalteenuste andmiseks. Seetõttu soovitas õiguskantsler sotsiaalministril analüüsida geriaatrilise hindamise teenuse üle-eestilist kättesaadavust, juhindudes muuhulgas ka Eesti hooldusravivõrgu arengukavas 2004 – 2015 toodud eesmärkidest ja indikaatoritest. Juhul, kui analüüs selgitab kitsaskohad geriaatrilise hindamise teenuse kättesaadavuses, palub õiguskantsler töötada asjaosalisi kaasates välja tegevusplaan, millega saavutataks teenuse kättesaadavus vajalikul määral.
Jaana Padrik
õiguskantsleri avalike suhete nõunik
[email protected]
Tel: 693 8423
Mob: 50 18 793
Õiguskantsleri Kantselei
Kohtu 8, 15193 Tallinn
www.oiguskantsler.ee