Õiguskantsleri Kantselei 4. juuli 2012
Indrek Teder on seisukohal, et toetusstreikidest etteteatamise kolmepäevane tähtaeg ei ole kooskõlas põhiseadusega. Liiga lühike toetusstreigist etteteatamise tähtaeg ei võimalda ettevõtjatel oma tööd vajalikus mahus ümber korraldada. Pikem toetusstreigist etteteatamise tähtaeg ei vähendaks õiguskantsleri hinnangul toetusstreigi mõjusust ja aitaks tagada, et elanikkond ei jääks toetusstreigi toimumise tõttu näiteks vee ja elektrita.
Õiguskantsler saatis täna Riigikogule ettepaneku viia kollektiivse töötüli lahendamise seaduse vastav säte põhiseadusega kooskõlla.
Õiguskantsleri hinnangul on toetusstreikidest etteteatamise kolmepäevane tähtaeg vastuolus põhiseadusega põhjusel, et toetusstreigist etteteatamise tähtaeg on ilmselgelt liiga lühike selleks, et ettevõtjad, sh elutähtsate teenuste osutajad nagu vee-, gaasi-, jäätme-, elektriettevõtjad, suudaksid oma tööd hädavajalikus mahus ümber korraldada. Kehtiva kolmepäevase toetusstreigist etteteatamistähtaja juures on reaalne oht, et nii ettevõtja kui ka riik ja elanikkond üldisemalt kannatavad toetusstreigi korraldamise tõttu ülemäärast kahju.
Pikema toetusstreigist etteteatamise tähtaja puhul ei väheneks toetusstreigi mõjusus. Nimelt ei ole toetusstreigi läbiviimise eesmärk oma tööandjale suure kahju tekitamine või riigi toimimise ja elanikkonna kahjustamine. Toetusstreigi eesmärk on toetuse näitamine peastreigis osalejatele ning nende tööandjale täiendava mõju avaldamine. Arvestada tuleb, et toetusstreikijate ettevõttes töötüli ei ole, s.t vastuolu töötajatega puudub. Toetusstreigi mõjusus väljendub selle korraldamisega, mistõttu ei vähene see juhul, kui töötajatel on võimalik õiguspärane toetusstreik läbi viia, teatades sellest pikemalt ette. Kui avalikkus ning tööandjad saavad toetusstreigi toimumisest varem teada, võib toetusstreigi toimumine evida laiemat kõlapinda ning selle mõjusus isegi suureneda. Nii võib toetusstreikidest pikema etteteatamistähtaja kehtestamine anda toetusstreikijate tööandjale suurema võimaluse läbimõeldumalt leida viise peastreigi tööandjale mõju avaldamiseks.
Arvestades, et toetusstreigi korraldajatel piisab üksnes streigist etteteatamisest, kuid tööandja peab asuma oma tegevust aktiivselt ümber korraldama, pole niivõrd lühikese etteteatamistähtajaga kaasnevad õigused ja kohustused omavahel tasakaalus. Seda enam, et kehtiva õiguse järgi on peastreigi tööandja võrreldes toetusstreikijate tööandjaga oma majanduslike kahjude piiramisel seatud soodsamasse positsiooni: peastreigist tuleb ette teatada vähemalt kaks nädalat.
Õiguskantsleri hinnangul aitaks pikem toetusstreigist etteteatamise tähtaeg tagada, et Eesti elanikkond ei jääks toetusstreigi toimumise tõttu nt vee ja elektrita ning ettevõtja saaks pärast toetusstreigi toimumist ettevõtlusega edasi tegeleda.
2012. aasta märtsikuus toimunud streigilaine ajal korraldati kahe peastreigi toetuseks hulgaliselt toetussstreike, sealhulgas elutähtsate teenuste osutajate ettevõtetes. Sellega seoses tõusis taas päevakorrale streigiregulatsiooni põhiseaduspärasuse küsimus. Seetõttu analüüsis õiguskantsler kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud toetusstreikide regulatsiooni kooskõla põhiseadusega. Õiguskantsler jõudis seisukohale, et toetusstreikidest etteteatamise kolmepäevane tähtaeg on ebaproportsionaalne ning põhiseadusega vastuolus.
Õiguskantsleri ettepanek Riigikogule toetusstreikide regulatsiooni põhiseadusega kooskõlla viimiseks.
Lisainfo:
Jaana Padrik
õiguskantsleri avalike suhete nõunik
[email protected]
50 18 793