Õiguskantsleri Kantselei 29. detsember 2010
Indrek Teder koostas ülevaate oma 2010.-2011. aasta tegevusprioriteetide täitmisest 2010. aastal ning seadis sihte uueks aastaks.
Õiguskantsler on alustanud ja jätkab ka järgmisel aastal põhiseadusele vastavuse analüüsi mitmetes inimestele eluliselt olulistes valdkondades nagu näiteks eluasemeteenuse osutamine kohalikes omavalitsustes; toimetulekupiiri arvestamise metoodika; vee, soojuse, elektri hinnakujundus ja järelevalve; ajateenijate ja kaitseväelaste sotsiaalsed tagatised; kohtusüsteemi sõltumatus ja juurdepääs õigusemõistmisele ning palju muud.
Indrek Teder kehtestas 2010. aasta alguses oma töös prioriteetsed menetlusvaldkonnad 2010.-2011. aastaks. „Prioriteetide kui teatud põhisuundade seadmisel oli üldisem lähtealus - õiguskantsleri esmane ülesanne on aidata kaasa omariikluse säilimisele. Selleks peab meie riik olema väärtus igale meie inimesele“, mõtestas Indrek Teder prioriteetide seadmisel.
Õiguskantsler alustas 2010. aastal kohalikes omavalitsustes eluasemeteenuse osutamise mahuka analüüsiga. Eluasemeteenuse monitooringu esimese etapina viis õiguskantsler läbi kõigile valla- ja linnavalitsustele suunatud küsitluse eluasemeteenuse osutamise õiguslike aluste ja praktika kohta. Vastas 209 omavalitsust, mille põhjal on õiguskantsleril valminud statistiline analüüs. 80% küsitletud valla- ja linnavalitsustest leidsid, et neil on oluline vajadus eluasemeteenuse osutamise järele. 70% omavalitsustest on kehtestanud sotsiaalkorterite andmise korra. 25% omavalitsustest leidsid, et seaduses toodud teenuse regulatsioon ei ole piisavalt selge. 31 % leidis, et omavalitsusüksuses puudub hetkel piisav regulatsioon antud teenuse osutamiseks.
Lisaks sotsiaalkorterite andmise korrale tuleneb seadustest omavalitsusüksustele ka õigus kehtestada vajadusel muu regulatsioon isikute elamistingimuste parandamiseks, nt elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute arvestuse kord, mille on kehtestatud ainult 8% omavalitsustest. Omavalitsustes eluasemeteenuse osutamise monitooringu teise etapina analüüsibki õiguskantsler sisuliselt omavalitsustes kehtivaid õiguslikke regulatsioone. Üldise probleemina on praeguseks välja koorunud eluasemeteenuse osutamiseks vajalike regulatsioonide osaline puudumine mitmetes omavalitsustes. Samuti võib põhiseaduslikke probleeme olla isikute erinevas kohtlemises teenuse saamisel, millel on sageli raske näha mõistlikku ja asjakohast põhjust. Monitooringu lõpptulemusena valmib 2011. aastal koondanalüüs, kus õiguskantsler käsitleb nii rahvusvahelisest kui ka siseriiklikust õigusest eluasemeteenuse osutamisele tulenevaid nõudeid ning annab üldise hinnangu omavalitsuste tegevusele eluasemeteenuse reguleerimisel ja osutamisel.
Vaesuse vähendamise vallas on õiguskantsleril juba mitmete aastate vältel olnud menetlusi seoses kahtlusega, kas kehtiv toimetulekupiiri arvutamise metoodika tagab igaühele inimväärseks äraelamiseks piisavad vahendid. Majanduskriisi mõjul teravnesid vaesusega seotud probleemid ning õiguskantsleri poole pöördusid toimetulekupiiriga seotud küsimustes mitmed avaldajad. 2010. a sügisel pöördus õiguskantsler taas sotsiaalministri poole teabenõudega. Vastuses ütles sotsiaalminister, et toimetulekupiiri suurus kujuneb poliitilise kokkuleppe tulemusena, selle kujundamisel tuleb arvestada ka eelarvelisi võimalusi ja kehtiva regulatsiooni muutmist praegu ei planeerita. Õiguskantsler jätkab toimetulekupiiri kindlaksmääramise metoodika analüüsimist 2011. aastal. Riigikogu on teinud otsuse tõsta toimetulekupiiri 2011. aastal 1200 kroonini (76,6 euroni) senise 1000 krooni asemel. Selline tegevus on õiguskantsleri hinnangul tunnustustvääriv ja avaldab kahtlemata positiivset mõju vähekindlustatute toimetulekule. Siiski ei saa toimetulekupiiri tõstmine iseenesest kõrvaldada õiguskantsleri kahtlusi piiri määramise aluseks oleva metoodika põhiseaduspärasuse osas.
Õiguskantsler viis 2010. aastal läbi mahuka menetluse ning saatis kaitseministrile ja kaitseväe juhatajale seisukoha ja soovitused kaitseväelastegatoimunud õnnetusjuhtumite uurimise ja sotsiaalsete tagatiste parandamiseks. (Vt pressiteade)
Õiguskantsler jätkab kaitseväelaste sotsiaalsete tagatiste analüüsimist 2011. aastal.
Indrek Teder nendib kahetsusega, et mitmed õiguskantsleri poolt nõutud ja ühiskonnas väga vajalikud regulatsioonid jäid 2010. aastal vastu võtmata. Hoolimata lubadustest ei jõudnud Sotsiaalministeerium 2010. aasta lõpuks välja töötada kontseptsiooni lõppversiooni ja esitada seaduseelnõu, mis looks alaealistele sõltlastele ööpäevaringse rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks vajaliku õigusliku raami, mida pidas õiguskantsler vajalikuks ettekandes Riigikogule. Samuti ei ole Haridus- ja Teadusministeerium välja töötanud alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmise eelnõu, millega oleks võimalik erikoolide kontseptuaalsetes alustes sätestatut ellu rakendada. Riigikogule jäi esitamata ka Sotsiaalministeeriumi poolt ettevalmistatav sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõu, mis sätestaks ajutise peavarju ja varjupaigateenuse osutamise tingimused ja sisu, nagu nõudis õiguskantsler ettekandes Riigikogule varjupaiga- ja öömajateenuse kättesaadavusest peavarjuta isikutele.
Universaalteenuste hinnakujunduse ja järelevalve valdkonnas oli õiguskantsleril 2010. aastal mitmeid menetlusi seoses vee- ja reovee hinna ning soojuse piirhinnaga. Muu hulgas õiguskantsleri menetluste tõttu on universaalteenuste hinnajärelevalve osas toimunud edasiarengud. 2010. a suvel vastu võetud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse ning kaugkütteseaduse muudatustest (nn monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadusest) tulenevalt hakkavad edaspidi veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hindasid kohalike omavalitsuste asemel kehtestama ettevõtjad ise, seda kooskõlastatult Konkurentsiameti või kohaliku omavalitsusega. Soojuse piirhindasid hakkab nüüd kooskõlastama vaid Konkurentsiamet (enne kooskõlastasid väiksemate ettevõtjate piirhinnad kohalikud omavalitsused). See aitab tagada tarbijate võrdse kohtlemise, sest hindade kooskõlastamisel lähtutakse nüüd ühtsest metoodikast. Õiguskantsler on varem oma menetlustes leidnud, et tarbijaid võidakse ebavõrdselt kohelda, kui soojuse piirhindasid eri Eesti paigus kooskõlastatakse erinevate metoodikate alusel.
Uute hinnakujundamise regulatsioonide vastuvõtmist tuleb õiguskantsleri hinnangul tervitada. Muu hulgas loodab õiguskantsler, et nüüd saab vähemasti veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste ning kaugkütteteenuse puhul selgemaks, kes ja kuidas saab nende teenuste hindasid vaidlustada – nende kohtulikku kontrolli taotleda. Senini on selles valdkonnas valitsenud segadus, millele õiguskantsler osundas juba 2007. aastal ning millest andsid tunnistust ka mitmeid Riigikohtu lahendid 2010. aastal. Nii selgitaski kohus 2010. a jooksul mitmel korral, kes ja kuidas saab vaidlustada ühe või teise universaalteenuse hinda (seda nii lõpphinna kui ka piirhinna puhul). Ühtegi lõppseisukohta universaalteenuste hindade põhjendatuse osas Riigikohus aga võtnud ei ole. 2011. aastal on õiguskantsleril plaanis universaalteenuste hinnakujunduse ja –järelevalve teemaga edasi minna. Õiguskantsler jälgib, kuidas uus muudetud hinnakujunduse süsteem nii ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kui soojuse valdkonnas tööle hakkab, kuidas hakkab sujuma ettevõtjate ja Konkurentsiameti vaheline koostöö, millised on uue süsteemi kitsaskohad. Lisaks senikäsitletud universaalteenustele võtab õiguskantsler 2011. aastal vaatluse alla ka elektri valdkonna. Sealjuures analüüsib õiguskantsler, kas seadusandja võtab piisavalt aegsasti vastu regulatsioonid, mis tagavad, et elektrituru avanemisel kõigile isikutele, oleksid kodutarbijad siiski kaitstud ülisuurte elektrihinna kõikumiste eest.
2010. aastal on õiguskantslerile laekunud mitmeid avaldusi seoses liialt kõrgete riigilõivude või muude kohtusse pöördumisega kaasnevate kulude ning menetlusabi võimalustega tsiviilkohtumenetluses. Selles valdkonnas on õiguskantsler andnud oma arvamuse ka Riigikohtusse jõudnud, kuid hetkel veel pooleli olevates põhiseaduslikkuse järelevalve asjades. Omaalgatuslikult alustatud riigilõivude põhiseaduspärasuse laiemat analüüsi, mis ei toetu üksnes konkreetsetes avaldustes toodud üksikjuhtudele, jätkab õiguskantsler 2011. aastal.
2010. aasta lõpus pani Riigikogu 2011. aasta riigieelarvega aluse õiguskantsleri uutele väljakutsetele. „Väärib tunnustust, et parlament leidis meie pingelises eelarveolukorras lasteombudsmani loomiseks ja kohalike omavalitsuste kontrollimiseks siiski lisaraha“, ütles Indrek Teder. „Et õiguskantsler saaks hakata täitma lasteombudsmani ülesandeid, moodustame Õiguskantsleri Kantseleis omaette lasteombudsmani, laste õiguste osakonna“, kinnitas Teder. Õiguskantsler on välja kuulutanud konkursi nõunike leidmiseks, kelle põhiülesanne on nõustada õiguskantslerit lasteombudsmani ülesannete täitmisel. Õiguskantsleri hinnangul on võimalik lasteombudsmani osakonna loomist alustada, kuid korrektne ja vajalik on kindlasti ka õiguskantsleri seaduse muudatuste vastuvõtmine veel selle parlamendikoosseisu poolt. Täies ulatuses lasteombudsmani ülesannete täitmine nõuab ka seaduses õiguskantsleri pädevuse laiendamist õiguste ja kohustustega, mida õiguskantsleril praegu ei ole.
Kontrolli kohalike omavalitsuse õigustloovate aktide ja tegevuse põhiseaduspärasuse üle laiendab õiguskantsler 2011. aastal mahus, mida eraldatud lisasummad võimaldavad.
Terviklik ülevaade õiguskantsleri 2010.-2011. aasta prioriteetide täitmisest 2010. aastal
Jaana Padrik
õiguskantsleri avalike suhete nõunik
[email protected]
693 8423
50 18 793