Õiguskantsler: suur osa omavalitsusi ei suuda piisavalt tagada isikute põhiõigusi

 

NÄDALA SÜNDMUS 2. märts 2009

Õiguskantsler Indrek Teder toetab riigikontrolör Mihkel Oviiri seisukohta, et Eestis on vaja kiiremas korras riigi poolt kehtestada uus ja toimiv tugevate omavalitsustega haldusjaotus.
Õiguskantsleri menetlused näitavad, et suur osa väikesi omavalitsusi ei suuda tagada isikute põhiõigusi, omavalitsuste tegevus ja õigusloome ei vasta põhiseadusele ning elanikud on avaliku teenuse kättesaadavuse osas piirkonniti väga ebavõrdselt koheldud.

„Väikeses omavalitsuses on mitmete omavalitsusele seadusega pandud ülesannete täitmine selgelt ebaefektiivne. Väheste töötajate ja ebapiisava õigusliku kompetentsiga omavalitsuste tegevus ja õigusaktid sisaldavad palju vigu ja rikkumisi. Omavalitsuste suutmatuse all kannatab pakutavate avalike teenuste hulk ning tase, mis omakorda tähendab viletsamat põhiõiguste kaitset“, hindas Indrek Teder. „Õiguskantsleri menetlused on näidanud, et Eestis on väga suur osa kohaliku omavalitsuse üksustest liialt väikesed selleks, et tulemuslikult ja efektiivselt teostada põhiseaduspärast omavalitsuslikku haldamist.“

Omavalitsuste suutlikkusel on õiguskantsleri hinnangul väga tugev põhiõiguslik mõõde, sest omavalitsuse tegevus peab tagama inimesele mitmete põhiõiguste teostumise. Otseselt sõltub omavalitsuste tegevusest näiteks lasterikaste perede ja puuetega inimeste toimetulek (PS § 28 lg 4). Paljuski sõltub kohalike omavalitsuste võimekusest omandireformi lõpuleviimine ja selles omandipõhiõiguse (PS § 32) seisukohalt nii olulises valdkonnas lõpuks õigusrahu saavutamine. Faktiliselt on omavalitsuste võimekus ühistranspordi korraldamisel eelduseks paljude põhiõiguste teostamisele. Unustada ei tohi, et põhiseadusest tuleneb põhiõigus korraldusele ja menetlusele ning heale haldusele (PS § 14).

Viimastel aastatel on suurenenud näiteks sotsiaalhoolekande valdkonnas kohalike omavalitsuste tegevuse peale esitatud kaebuste ja tuvastatud rikkumiste arv. Kohalike omavalitsuste tegevuse peale esitatud kaebused ning aset leidnud rikkumised on puudutanud suures osas võrdse kohtlemise järgimist sotsiaaltoetuste määramisel ja maksmisel, hooldamist vajavatele isikutele inimväärika elu tagamist ning laiemalt hea halduse tava järgimist.

Õiguskantsleri menetluses on olnud üha rohkem neid kaasusi, kus õiguskantsler on tuvastanud hea halduse tava rikkumise kohalikus omavalitsuses. Õiguskantsleri menetluste põhjal võib järeldada, et hea halduse tava järgimisega on kohalikes omavalitsustes väga suuri probleeme. Mitmete vallavalitsuste tegevusele hoolekandealaste avalduste lahendamisel sai õiguskantsler teha üldistuse: vallavalitsused ei järgi haldusmenetluse reeglistikku. Nende vallavalitsuste kaasuste põhjal võib väita, et isikute sotsiaalsed õigused võivad sageli jääda tagamata. Näiteks ei toimetata isikule kätte teda puudutavat haldusakti või aktist ei nähtu tegelikud põhjendused, miks talle abi ei anta. Või puudub tõene viide otsuse vaidlustamise võimaluse kohta ja isik ei saa kaitsta oma õigusi. Isikul on väga raske ennast kaitsta, kui otsus langetatakse tagaselja, selgitus otsuse kohta antakse telefoni teel või arusaamatu sõnastusega kirjaga. Selleks, et kohalikud omavalitsused oleksid haldusmenetluses korrektsed, on vaja tõsta omavalitsuste haldussuutlikkust, ametnikud peavad olema kompetentsemad ning menetluse korralduslik pool peab olema tunduvalt tõhusam.

Õiguskantsler on oma tegevuse aastaülevaadetes välja toonud, et sagedased on olnud näiteks omavalitsuste eksimused elanikele erinevate tasude kehtestamises või soodustuste tegemises. Omavalitsused on kehtestanud erinevaid tasusid või teinud soodustusi volitusnorme ületades või selleks õiguslikku alust omamata. Seadusega vastuollu minnes on mõnes vallas kehtestatud täiendavaid maamaksusoodustusi või antud maamaksuvabastusi. Seadusvastaselt on kehtestatud näiteks raieloatasu; ühes vallavalitsuses sätestati õigusvastaselt koguni tasu raamatukogu lugejakaardi väljastamise eest. Seadusega on vastuollu mindud ühistranspordi piletihindade soodustuste andmisega seoses.

Need on vaid mõned vähesed näited õiguskantsleri menetlustest, mis annavad alust väita, et inimesed on Eesti erinevates piirkondades väga ebavõrdselt koheldud, avalik teenus ei ole võrdselt kättesaadav, ametnike tegevus ei vasta põhiseadusele ning elanike õigused on kaitseta.

„Olen seisukohal, et olukord, kus suur hulk omavalitsusi ei suuda tagada isikute põhiõigusi, kvaliteetset ja põhiseadusele vastavat korraldust ja menetlust ning õigusloomet, on piisav ja tungiv põhjus riigi kiireks ja otsustavaks sekkumiseks ning uue halduskorralduse kehtestamiseks“, ütles Indrek Teder. „Eesti peab saama tugevad ja toimivad omavalitsused, kes tagavad oma elanikele põhiseaduspärase kohtlemise, kvaliteetse omavalitsuste õigusloome ning avalike teenuste kättesaadavuse ühtlaselt üle riigi. Riigivõimul on põhiseadusest tulenev kohustus luua selline halduskorraldus, mille puhul oleksid isikute põhiõigused kaitstud ja põhiseadus järgitud. Otsustava haldusreformiga potentsiaalselt saavutatav üldine põhiõiguste kaitse taseme tõus peaks üles kaaluma kõik võimalikud muud tagajärjed üksikisikutele ja erakondadele, olgu selleks siis mõnede ametnike töökoha kaotus või parteipoliitilise kantsi kaotus kohapeal“, sedastas õiguskantsler. „See, kas riigivõim suudab läbi viia otsustavat haldusreformi, näitab tegelikult seda, kuivõrd on riigivõim võimeline tagama põhiseadusest tulenevate kohustuste täitmise üle Eesti“.

Õiguskantsler teostab kohtute, Riigikontrolli ning maavanemate kõrval riiklikku järelevalvet omavalitsuste tegevuse õiguspärasuse üle. „Näen haldusterritoriaalse reformi tulemusena võimalusi ka tõhusamaks järelevalveks“, lisas õiguskantsler. „Väiksem arv kohalikke omavalitsusi ja väiksem arv õigustloovaid akte võimaldaks ka senisest süstemaatilisemat ja põhjalikumat järelevalvet senise väikese järelevalveressursi juures. Omavalitsuste haldussuutlikkusest sõltub ka nende üle järelevalve teostamise tulemuslikkus ning selleks vajalik ressurss nii maavalitsustes, kohtutes kui ka Õiguskantsleri Kantseleis“.

Jaana Padrik
õiguskantsleri avalike suhete nõunik
[email protected]

693 8423
50 18 793