Õiguskantsleri Kantselei 3. november 2009
Õiguskantsler Indrek Teder viis läbi menetluse kontrollimaks, kuidas riik tagab piiratud liikumisvõimega isikutele juurdepääsu ühistranspordile. Õiguskantsleri menetlus viis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja puuetega inimeste esindusorganisatsioonid ühise laua taha, kus arutati lahendusi kohaliku ja üleriikliku ühistranspordi ning parkimiskorralduse parandamiseks puudega inimeste vajadustest lähtuvalt.
„Juurdepääs ühistranspordile on üks esmatähtsaid tingimusi, et puudega inimene saaks osaleda ühiskonnas ja teostada oma kodanikuõigusi. Puudega inimesel on õigus saada ühistransporditeenust samal tasemel ja võrdselt puudeta inimestega ning selle saavutamine peab olema meie lähiaastate eesmärk hoolimata majandussurutisest“, märkis Indrek Teder. „Seetõttu pean läbiviidud menetlust heaks näiteks sellest, kuidas menetluse käigus jõutakse osapoolte koostöös konstruktiivse infovahetuse ja otsustusteni“, tunnustas õiguskantsler menetlusest ajendatuna septembrikuus toimunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning puudega inimeste esindusorganisatsioonide kohtumist ühistranspordi kättesaadavuse parandamiseks.
Ühistranspordiseadusest tulenevalt on riigil kohustus ressursse sotsiaalselt ja majanduslikult otstarbekalt kasutades tagada ühistranspordi vastavus nõudlusele, sealhulgas puuetega inimeste ja vanurite vajadustele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on kohustus reguleerida ja korraldada ühistranspordiga seonduvat, muuhulgas töötada välja teenindustaseme normid ühistransporti korraldavatele riigi- ja omavalitsusasutustele ja vedajatele.
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee on jaanuaris 2009 vastu võtnud resolutsiooni puuetega inimeste juurdepääsust ning nende täielikust ja aktiivsest osalusest ühiskonnas. Assamblee tõdeb resolutsioonis, et praktikas on füüsilise või vaimse puudega isikute võimalus oma õiguste teostamiseks samal tasemel puudeta isikutega nõrgal tasemel ning ebapiisav. Seetõttu tuleks liikmesriikidel kõigi poliitikate kujundamisel saavutada puudega seonduvate programmide ressurssidega varustatus, et füüsilise või vaimse puudega isikutel oleks võimalik täiel määral teostada kõiki kodanikuõigusi. Puudega isikute liikumisvõimaluste osas on Assamblee seisukohal, et juurdepääs transpordile, eriti ühistranspordile, on esmatähtis valdkond. Liikmesriigid peaksid kohustama ühistransporditeenuse pakkujaid osutama kõigile kasutajatele ligipääsetavaid teenuseid, tõstma ühistranspordi teenindajate puuetealast teadlikkust, tagama ühistranspordis ruumi loomadele, kes abistavad puudega inimesi, näiteks pimedate juhtkoertele jpm. Resolutsioon on täitmiseks ka Eestile kui Euroopa Nõukogu liikmesriigile.
Linnaliikluses kasutatavast ühistranspordist ei vasta suur osa praegu puuetega inimeste vajadustele. Bussid, trollid ja trammid, mis sageli on üle kümne aasta vanad, ei ole ehitatud eri reisijagruppide vajadusi silmas pidades. Ka uutest bussidest suur osa ei ole madalapõhjalised nende soetamise odavama hinna ja väiksemate ekspluatatsioonikulude tõttu. Eesti linnades ühistranspordi kättesaadavuse parandamiseks piiratud liikumisvõimega inimestele tuleb eelkõige teha koostööd omavalitsustega. Ministeerium kaalub ka võimalust seada järgmistel maakonnaliinide teenindamise hangetel osaliselt tingimuseks veeremi vastavus puuetega inimeste vajadustele. Seda eriti maakonnakeskusi läbivate liinide puhul. Niimoodi oleks võimalik järkjärguliselt olemasolev veerem välja vahetada.
Ligipääsetavus rongidele ja raudteeperroonidele ei ole ratastoolis liikujatele täna võimalik, kuna puuduvad nii selleks sobilik veerem kui ka infrastruktuur. Reisirongiliikluse kaasajastamiseks ning seeläbi liikumispuudega inimeste transpordivõimaluste parandamiseks soetatakse ministeeriumi sõnutsi lähiajal uued rongid ning renoveeritakse kõik ooteplatvormid. Esimesed koosseisud, mis vastavad liikumispuuetega inimeste vajadustele, hakkavad sõitma 2012. aastal ning kogu rongiliiklus jõuab tänapäevasele tasemele 2014. aasta lõpus.
Linnadevahelise bussiliikluse kasutamine on piiratud liikumisvõimega isikutele normaalsel viisil kättesaamatu, kuna puuduvad selleks sobilikud bussid. Esindusorganisatsioonid avaldasid soovi, et olulisematel kaugliinidel võiks olla mõned väljumised päevas, mis oleks sobilikud ka ratastoolis liikujatele. Kaugliinidel kasutatavate busside ligipääsetavaks muutmine eeldab nendele spetsiaalsete tõstukite paigaldamist ning tõstukitega varustatud bussid tuleks soetada uuena otse tehasest, mis on käesoleval hetkel meie vedajate jaoks ülejõukäiv. Ka on piiratud ministeeriumi võimalused sekkuda eraettevõtete tegevusse liikumispuudega inimeste olukorra parandamise eesmärgil. Seadusandlikul tasemel täiendava kohustuse panemine eeldab kas selleks vaja minema investeeringu katmist riigi poolt või piletihinna tõusu. Ministeerium püüab koostöös Maanteeameti ja bussiettevõtetega leida lahendusvõimalusi. Olukord muutub märkimisväärselt juba mõne aasta pärast, kui ratastoolis reisimine saab võimalikuks rongiga, kuid see ei lahenda probleemi kõigi Eesti linnade osas.
Saartevaheline praamiühendus ei ole kohandatud ratastooliga liikujatele, kuna puuduvad sobivad liftid praamide autotekilt reisijatesalongi jõudmiseks. Olukord on sarnane rongiliiklusega, kus tulenevalt uute laevade peatsest liinile tulemisest ei saa pidada otstarbekaks olemasolevate aluste ulatuslikku ümberehitust. Rohuküla-Heltermaa liinile saabub uus piiratud liikumisvõimega reisijate teenindamiseks sobiv laev 2010. aasta kevadel ning Virtsu-Kuivastu liinile sama aasta sügisel.
Invaparkimises on probleeme tähistamisega - kohustuslik on värviga tähistamine teekattel, mida võib dubleerida vastava viidaga. Teekattemärgistus kulub kiiresti ning probleem tekib ka lumesaju korral. Puuetega inimeste organisatsioonid tegid ettepaneku, et invaparkimiseks mõeldud parkimiskohtade puhul oleks kohustus need tähistada liiklusmärgiga, millele võib lisanduda teekattemärgistus. Maanteeamet ei ole sellist lahendust seni otstarbekaks pidanud, kuid ministeerium põhimõtteliselt toetab tehtud ettepanekut, püüab leida kõigile osapooltele sobiva lahenduse ja vajadusel muudab asjakohaseid õigusakte. Ühtlasi tegid esindusorganisatsioonid ettepaneku tõsta invaparkimiskohtade kohustuslikku määra, tõhustada järelevalvet nende kasutamise ja tähistamise osas ning lubada selliseid parkimiskohti kasutada ainult liikumispuudega isikutel.
Tasuta sõiduõigus ühistranspordis on tagatud praegu sügava puudega isikutele, kuid mitte raske puudega isikutele. Esindusorganisatsioonide soov on, et tasuta sõiduõigus sätestataks vajadusepõhiselt ning arvestataks ka isiku vajadust saatja järele. Olukorra parandamiseks tehti ettepanek anda Ühistranspordiseadusega tasuta sõidu õigus ka raske liikumispuudega ratastooli kasutavatele isikutele. Ministeerium lubas kaaluda selle ettepanekuga arvestamist uue Ühistranspordiseaduse tervikteksti ettevalmistamisel.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning puudega isikute esindusorganisatsioonide kohtumisel avaldasid mõlemad pooled valmisolekut ka edasisteks konsultatsioonideks, et piiratud liikumisvõimega isikute liikumisprobleeme lahendada. Minister Juhan Parts kinnitas astuses õiguskantslerile, et tegeleb administratiivse võimekuse ning seadusandliku baasi parandamisega. Kuigi enamus suuremaid kitsaskohti puuetega inimeste liikumisvõimaluste tagamisel on seotud finantsvahendite piiratusega, lubas minister teha endast oleneva, et vajalike investeeringute tegemiseks ettenähtud raha tulevikus suurendada.
Jaana Padrik
õiguskantsleri avalike suhete nõunik
[email protected]
Tel: 693 8423
Mob: 50 18 793
Õiguskantsleri Kantselei
Kohtu 8, 15193 Tallinn
www.oiguskantsler.ee