NÄDALA SÜNDMUS 12. jaanuar 2009
Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul muutub riigi kulul pensionide kojukande lõpetamisega olukord paljude pensionäride jaoks ebasoodsamaks. Kõige keerukamas olukorras on liikumisraskustega üksi elavad pensionärid. Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustus on garanteerida, et mitte kellelgi ei jääks pension saamata. Samas ei ole riikliku pensionikindlustuse seadusega kehtestatud uus kord pensioni saamiseks põhiseadusega vastuolus.
23.11.2008 jõustunud riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatustega läks pensioni posti teel kojukande eest tasumise kohustus riigilt üle pensioni saajale ning 2009. aastal tuleks pensionäril pensioni kojutoomise eest maksta 60 krooni. Kuid ka uue korra kohaselt maksab teatud juhtudel pensioni posti teel koju kandmise eest riik.
Seadusandja on näinud ette võimaluse põhjendatud puhkudel taotleda pensioni riigi kulul kojutoomise jätkamist. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 36 lõike 5 kohaselt võib pensionär esitada taotluse elukohajärgsele pensioniametile pensioni posti teel koju kandmiseks riigi kulul. Selline võimalus on ette nähtud pensionäridele, kellel on liikumistakistus või kes elavad hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav ning kes on: sügava puudega töövõimetuspensionärid; sügava puudega püsivalt töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saavad isikud või vanaduspensioniealised isikud.
„On oluline, et seadusandja on olnud siin paindlik - liikumistakistuseks seaduse mõttes loetakse iga konkreetse isiku jaoks olemasolevaid takistusi, milleks võib olla isiku tervislik seisund, transpordivõimaluste puudumine või muud olulised tingimused, mis konkreetse üksikisiku puhul takistavad tema juurdepääsu pangateenustele. Pangateenuse kättesaamise raskuse all on seadusandja silmas pidanud eelkõige pangaautomaatide kaugust elukohast, samuti väga eakate puhul suutmatust kasutada pangaautomaati, aga ka isiku tervislikku seisundit. Seega on seadusandja sätestanud välja pääsu ka neile inimestele, kes reaalselt võivad olla kõige raskemas olukorras, nagu näiteks üksi elavad liikumispuudega pensionärid“, selgitas Indrek Teder.
Õiguskantsler soovitab nendel inimestel, kelle soov saada pensioni endiselt tasuta koju kätte on põhjendatud, teha kindlasti selleks taotlus. Selle taotluse tegemiseks ei pea minema pensioniametisse kohale, vaid selle võib saata postiga.
„Nii mulle laekunud avaldusest kui ka minuni jõudnud teabe põhjal näen, et kõige suurem on mure neil inimestel, kellel ühel või teisel põhjusel ei ole reaalselt võimalik liikumisraskuste tõttu panka või elukohajärgsesse pensioniametisse pääseda. Rõhutan, et niisugust olukorda, kus inimesel jääb neil põhjustel pension kätte saamata, ei tohi mitte kusagil tekkida“, ütles Indrek Teder.
Õiguskantsleri hinnangul on siin äärmiselt tähtis kohaliku omavalitsuse roll pensionäride abistamisel. Kui inimesel on raskusi liikumisega ja ta vajab elukohajärgsesse pensioniametisse või panka pääsemiseks kõrvalist abi, on tal õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole taotlusega kasutada invatransporti. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on invatranspordi korraldamine kohaliku omavalitsuse kohustus. Lisaks on liikumispuudega isikul õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole taotlusega määrata talle isiklik abistaja või tugiisik. Kui isik vajab abi iga päev või ööpäevaringselt, siis on tal võimalik pöörduda kohaliku omavalitsuse poole taotlusega hooldaja määramiseks. Kui abi vajaval isikul lähedasi ei ole, siis on kohaliku omavalitsuse ülesanne tagada abi vajava puudega isiku toimetulek.
„Seega peaks selline olukord, et inimesel jääb pension kätte saamata, olema igal juhul välistatud“, ütles õiguskantsler. „Sellist olukorda, et isikul ei ole võimalik liikumistakistuste tõttu pääseda panka arvet avama, elukohajärgsesse pensioniametisse või omavalitsusse avaldust vormistama ja tal jääb seetõttu pension kätte saamata, ei tohiks tekkida. Kui kellelgi on konkreetseid andmeid selle kohta, et mõni kohalik omavalitsus ei täida talle seadusega pandud ülesandeid abivajajate aitamisel, siis palun sellest mulle kindlasti teada anda. Kui mõni kohalik omavalitsus ei täida talle seadusega pandud kohustusi, siis võib igaüks, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, pöörduda kaebusega maavanema või minu poole“, lisas Indrek Teder.
Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatus, millega lõpetati pensionide tasuta kojukanne, ei ole õiguskantsleri hinnangul põhiseadusega vastuolus ega riku otseselt pensionäride põhiseaduslikke õigusi. Tegu on poliitilise otsusega, mille tegemisel on seadusandja jäänud põhiseadusega ettenähtud raamidesse. Pensioni kojukande senise hüvitamise näol on sisuliselt tegu sotsiaaltoetusega. Riigil on õigus kaalukatel majanduslikel põhjendustel soodustusi vähendada ja õigusregulatsiooni ümber kujundada, kui see ka paratamatult halvendab mõnede ühiskonnaliikmete olukorda. Avalik huvi riigieelarve tasakaalu säilitamiseks ja riigi majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks kaaluvad antud juhul üles õiguspärase ootuse kõigile pensionäridele kojukande kompenseerimise jätkumiseks. Riik julgustab sellega õigustatult ka isikuid võimalusel panga teenust kasutama, kuna see on turvalisim viis oma raha kättesaamiseks.
„Otsese põhiseadusvastuolu puudumine ei tähenda aga seda, et olukorraga võiks rahul olla – kaugel sellest“, rõhutas Indrek Teder. „Põhiseadus annab laiemad raamid, kuid nendes raamides peab riigivõimu käitumine olema selge, arusaadav ja inimlik. Praegu on selles osas põhjust olla väga kriitiline. Ka olukorra muutudes peab riik tagama isikutele nende õigused ning olema suuteline ära hoidma segadust ja paanikat, mis paljudele eakatele inimestele praegu on tekitatud.“
Õiguskantsler kujundas oma seisukoha isiku avaldust menetledes, kes palus kontrollida, kas riigi kulul pensionide kojukande lõpetamine on põhiseaduspärane.