Õiguskantsler Indrek Teder pöördus Riigikogu poole juhtimaks tähelepanu kehtetute kõrgete riigilõivude jätkuvale mõjule kohtumenetluses.
Analüüsides 01.01.2009–30.06.2012 kehtinud riigilõivude suurust ning nende arvutamist reguleerivaid sätteid, jõudis õiguskantsler seisukohale, et need on vastuolus põhiseadusega. Seetõttu tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku viia riigilõivuseadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik ja halduskohtumenetluse seadustik põhiseadusega kooskõlla ning võtta kohtusse pöördujate õiguspärase kohtlemise ja sujuva kohtupidamise tagamiseks vastu uus regulatsioon.
Riigikohus on tunnistanud paljud ajavahemikul 01.01.2009–30.06.2012 kehtinud riigilõivu suurust ettenäinud normid põhiseadusvastaseks ja kehtetuks. Seni, kui selles ajavahemikus alustatud kohtuasjad ei ole jõustunud kohtulahendiga lõppenud, on tõenäoline ka suure osa ülejäänud sarnaste normide kehtetuks tunnistamine. Õiguskantsleri hinnangul vajab reguleerimist olukord, kus kohus on tunnistanud riigilõivu suurust ettenägeva normi põhiseadusega vastuolus olevaks ja peab ise määrama uue riigilõivu suuruse. Kohtupraktikat uurides selgus kui erinevalt hindavad kohtud seda, milline on konkreetsel juhul õige riigilõivu suurus. Kuna erinevused on kohati märkimisväärsed (nt määrasid kohtud täpselt sama suurusega riigilõivu põhiseadusevastaseks tunnistamisel uueks lõivuks ühel juhul 1000, teisel aga 2636,36 eurot), peab õiguskantsler tekkinud olukorda probleemseks. Õiguskantsleri hinnangul ei ole kohtusse pöördumise kulu sellisel juhul etteaimatav (õigusselge). Samuti ei ole tagatud menetlusosaliste võrdne kohtlemine.
Lisaks peaks õiguskantsler Indrek Tederi sõnul kohtu asemel just seadusandja kindlaks määrama selle, et kohtuasjades, milles on algatatud või võidakse algatada kohtumenetlus 01.01.2009–30.06.2012 kehtinud liiga kõrge riigilõivu tõttu, olid kehtinud riigilõivud põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsleri hinnangul õigustab seda 01.01.2009–30.06.2012 kehtinud liiga kõrgete riigilõivude vaidlustamise suur arv, tulemuse etteaimatavus (senist Riigikohtu praktikat arvestades) ning ebavajalik halduskoormus ja -kulu nii menetlusosalisele, kohtusüsteemile kui ka kõikidele teistele asutustele, kes peavad oma arvamuse esitama. Arvestades kohtusse pöördumise õiguse kaalukust ning riigilõivude probleemi ulatust ei ole piisav üksikute riigilõivudesummade ühekaupa põhiseadusevastaseks tunnistamine Riigikohtus.
Kehtetute kõrgete riigilõivude küsimuse lahendamiseks esitas õiguskantsler Riigikogule ettekande ja ettepaneku.
Nende dokumentidega on võimalik tutvuda siin:
Ettepanek - kehtetute kõrgete riigilõivude jätkuva mõju kohta kohtumenetluses