Õiguskantsler: Rene Toomse nime avalikustamine Kaitsepolitseiameti aastaraamatus ei olnud õiguspärane

 

Õiguskantsleri Kantselei 18. veebruar 2011

Indrek Teder on seisukohal, et Riigiprokuratuur ei kaalunud Kaitsepolitseiametile kohtueelse menetluse andmete hulka kuuluva kahtlustatava nime avaldamiseks loa andmisel kõiki seaduses toodud asjaolusid. Õiguskantsleri hinnangul on küsitav, kas Rene Toomse kriminaalasja kohtueelse uurimise andmete avalikustamiseks oli olemas seaduses nõutud avalik huvi.
Õiguskantsler leiab, et Rene Toomse kui kuriteo toimepanemises kahtlustatava isiku nime avalikustamine Kaitsepolitseiameti 2008. aasta aastaraamatus ei olnud õiguspärane, kuna nime avalikustamine ei olnud vajalik Kaitsepolitseiametile julgeolekuasutuste seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
Indrek Teder saatis täna vastavasisulise märgukirja riigi peaprokurörile ja Kaitsepolitseiameti peadirektorile ning vastuse Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile.

Kaitsepolitseiamet avalikustas oma 2008. a aastaraamatus riigisaladuse lekitamises kahtlustatava Afganistani sõjaväemissiooni üksuseülemana teeninud kaitseväelase Rene Toomse nime koos kahtlustuse sisuga. Aastaraamatu ilmumise ajaks 2009. a aprillis oli prokurör süüdistusakti koostanud ja kohtule esitanud. Aastaraamatust tulenevalt ilmus seoses selle kriminaalasjaga meediasse ka Rene Toomse nimi, kriminaalasjaga seotud sündmuste varasem kajastamine meedias toimus ilma tema isikuandmeteta. Harju Maakohus lõpetas 17.09.2010 määrusega kriminaalasja menetluse avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, süüdimõistvat kohtuotsust langetamata.

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon pöördus õiguskantsleri poole avaldusega, paludes seisukohta, kas ja kuidas on Kaitsepolitseiameti 2008. aasta aastaraamatus riigisaladuse lekitamises kahtlustatava kaitseväelase Rene Toomse nime väidetavalt avalike huvides avalikustamine kooskõlas süütuse presumptsiooni ning isiku au ja hea nime austamise põhimõttega. Õiguskantsler alustas menetluse, et leida vastus küsimusele, kas hr Toomse suhtes läbiviidavast kriminaalmenetlusest avalikkuse teavitamine, sh Toomse isikuandmete avaldamine Kaitsepolitseiameti aastaraamatus oli õiguspärane.

Kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks annab loa prokuratuur. Loa andmisel ning avalikustatavate andmete ulatuse määramisel peab prokuratuur kaaluma kriminaalmenetluse seadustikus toodud asjaolusid (KrMS § 214 lg 2). Kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada kriminaalmenetluse, avalikkuse või andmesubjekti huvides, kui andmete avaldamine ei kahjusta ülemääraselt mh andmesubjekti ega kolmandate isikute õigusi, eriti delikaatsete isikuandmete avaldamise puhul.

Riigiprokuratuuri ja Kaitsepolitseiameti kinnitusel oli hr Toomse kriminaalasja kohtueelse uurimise andmete avaldamiseks olemas Riigiprokuratuuri suuline luba. Kuigi seadus ei nõua prokuratuuri antava loa kirjalikku vormi, soovitab õiguskantsler Riigiprokuratuuril edaspidi kaaluda loa andmist kirjalikult juhtudel, kui andmete avaldamine hõlmab kahtlustatava või süüdistatava nime (esmakordset) teatavakstegemist. Suulise loa andmisel on tagantjärele äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu tõendada, kas kaalumine toimus õiguspäraselt.

Nii Kaitsepolitseiamet kui ka Riigiprokuratuur tõid selle kriminaalasja andmete avalikustamise ühe olulisema põhjusena välja avalikkuse huvi. Kriminaalmenetluse seadustik kasutab avaliku huvi mõistet määratlemata õigusmõistena. Indrek Teder on seisukohal, et õigusmõistet „avalik huvi“ ei tohi sisustada abstraktselt, vaid üksnes lähtudes konkreetse kahtlustatava või süüdistatava isiku ja teo toimepanemise asjaoludest. Riigiprokuratuuri ja Kaitsepolitseiameti selgitused avalikkuse kõrgendatud huvi kohta seoses kõnealuses kriminaalasja ja selle toimepanemises kahtlustatava isikuga ei ole õiguskantsleri hinnangul piisavad.

Juhul kui avalikku huvi abstraktselt eeldada, on õiguskantsleri hinnangul vastandlike huvide kaalumisel põhiraskus küsimusel, kas kriminaalasja kohtueelse menetluse lõpuleviimisel oli põhjendatud ja proportsionaalne kahtlustatava isiku nime avalikustamine. Õiguskantsler on seisukohal, et luureülesandeid täitva kaitseväelase nime avalikustamisel oleks tema julgeolekut ja potentsiaalset edasist samas valdkonnas töötamise perspektiivi silmas pidades tulnud põhjalikumalt kaaluda.

Õiguskantsleri hinnangul erineb see juhtum korruptsioonikuritegude menetlusest, kus reeglina ilmneb omakasu motiiv ning kus teos kahtlustatava või süüdistatava ametniku nimi ja ametikoht on avalik juurdepääsupiiranguta teave. Samuti erineb see juhtum kõrgel poliitilisel ametikohal oleva isiku kuriteost, nagu näiteks endise kaitseministri riigisaladust sisaldavate dokumentide kaotamisega seonduv kriminaalasi.

Põhimõtteliselt on Kaitsepolitseil õigus oma tegevust kajastades avalikustada aastaraamatus ka isikuandmeid, kuid sealjuures peab arvestama isikuandmete kaitse seaduse nõuetega, näiteks eesmärgipärasuse põhimõttega. Õiguskantsler leiab, et aastaraamatus Kaitsepolitseiameti töö kajastamine ning ennetav tegevus riigi julgeoleku tagamisel ei põhjenda Rene Toomse juhtumi asjaolusid silmas pidades piisavalt vajadust avaldada aastaraamatus kohtueelse menetluse staadiumis kahtlustatava nime. Eeldades, et laiemale avalikkusele ei ole üldjuhul teada, milline missioonil viibiv kaitseväelane millist ülesannet täidab, oleks õiguskantsleri hinnangul Kaitsepolitsei aastaraamatus piisanud nt viitest sõjaväemissiooni ESTHUMINT–2 üksuse ülemale ilma nime välja toomata.

Indrek Tederi hinnangul tuleb avalik huvi igal konkreetsel juhtumil sisustada konkreetselt. Ei tohi luua võimalusi, et väidetava abstraktse avaliku huvi varjus inimest ilma süüd tõendava kohtuotsuseta nimeliselt häbimärgistataks. Sellest võib alusetult kujuneda nii-öelda inimese avalik näidishukkamine ilma kohtumenetluseta, mis on õigusriigis lubamatu.

Ka kriminaalmenetluse otstarbekusest lõpetamisele kohaldub põhiseadusest tulenev süütuse presumptsioon.

Kokkuvõttes on õiguskantsler seisukohal, et Rene Toomse nime avalikustamine Kaitsepolitseiameti aastaraamatus ei olnud õiguspärane.

 

Õiguskantsleri seisukoht Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile kohtueelse uurimise andmete avalikustamisest

 

Jaana Padrik
Õiguskantsleri avalike suhete nõunik
[email protected]

693 8423

50 18 793