NÄDALA SÜNDMUS 1. veebruar 2007
Õiguskantsler Allar Jõks tegi kokkuvõtte õiguskantsleri ümarlauast ”Lasteaiakoht – kas igale lapsele?” ning saatis märgukirjad ettepanekute ja soovitustega haridus- ja teadusministrile, sotsiaalministrile ja rahvastikuministrile ning kohalike omavalitsuste liitudele.
Õiguskantsler peab taunimisväärseks, kui riigieelarvest lasteaedade ehitamiseks raha eraldamise eest nõutakse omavalitsustelt lepinguga ja leppetrahvidega ähvardades haridus- ja teadusministeeriumi reklaamimist.
„Ümarlaual sai kinnitust selge seisukoht, et riik on kohustatud tagama lastele põhiseadusliku õiguse haridusele, sealhulgas alusharidusele ning kohalikel omavalitsustel tuleb võimaldada lasteaiakoht kõigile lastele, kelle vanemad seda soovivad. Kui kohalikud omavalitsused ei suuda seda teha, peab riik sekkuma ning välja selgitama põhjused, miks kohalikud omavalitsused oma kohustusi täitnud ei ole”, ütles Allar Jõks. Õiguskantsler tegi haridus- ja teadusministrile, sotsiaalministrile ja rahvastikuministrile ettepaneku probleemi lahendamiseks kõigepealt analüüsida, millistel tegelikel põhjustel ei ole kohalikud omavalitsuse võimelised tagama lasteaiakohti kõigile lastele.
Allar Jõks leidis märgukirjades ministritele, et riigil peab olema tõhus infosüsteem, mis hõlbustaks ülevaate saamist pakutavatest lastehoiu teenustest ning alusharidust pakkuvatest asutustest. Kogutud teabe põhjal peaks olema võimalik piirkonniti täpsemalt prognoosida lasteaiakohtade vajadusi. Õiguskantsler tegi ministritele ettepaneku Rahvastikuministri Büroo ja Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse algatusel loodud infosüsteemi tõhusaks rakendamiseks.
„Kuna alushariduse andmine on kohalikele omavalitsustele pandud riiklik ülesanne, peab riik eraldama täiendavalt raha selle ülesande täiemahuliseks täitmiseks”, rõhutas Allar Jõks. Õiguskantsler tegi haridus- ja teadusministrile ettepaneku hinnata, kuidas on kohalikud omavalitsused seni neile eraldatud raha lasteaiakohtade loomiseks kasutanud.
„Täna ajakirjanduses avaldatu valguses, mille kohaselt haridus- ja teadusministeerium on sõlminud omavalitsustega riigieelarveliste toetuste saamisel leppetrahve sisaldavaid lepinguid, tuleb avaldada vaid kahetsust, et samasugust südikust ei ole jagunud lapsi puudutavate probleemide lahendamisel. Lasteaiakohtade loomiseks täiendava raha eraldamine on riigi põhiseaduslik kohustus ja seni tegemata töö. Kui kohalike omavalitsustega sõlmitavates lepingutes on sees punktid, mis sätestavad omavalitsuse kohustuse ministeeriumi reklaamida ja leppetrahvi, kui seda kohustust ei täideta, siis on see taunimisväärne”, ütles Allar Jõks. Õiguskantsler algatab menetluse, et selgitada, kas Haridus- ja Teadusministeeriumi nimetatud lepingud on vastavuses õigusaktidega.
Lasteaiaõpetajate ja üldhariduskoolide õpetajate palgakorraldused alused on käesoleval hetkel erinevad, kuid lasteaias antakse lastele siiski alushariduslikku õpet, mis on osa haridusest. „Haridus- ja teadusminister võiks koos kohalike omavalitsustega kaaluda palgakorralduse muutmist, et ka lasteaiaõpetajad saaksid palka kooliõpetajatega ühtsetel alustel”, leidis Allar Jõks. Vajadusel soovitas õiguskantsler analüüsida võimalusi haridusseaduse muutmiseks selliselt, et Vabariigi Valitsuse pädevusse kuuluks lisaks riigi lasteaed-algkooli, algkooli, põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogide töö tasustamise aluste kehtestamisele ka lasteaedade pedagoogide töö tasustamise aluste kehtestamine.
Kooskõlas Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu 6. juuni 2006.a. otsusega kehtestatud „Lapsehoiu valdkonna kutsekvalifikatsioonide tõendamise ja omistamise korrale” peavad diplomeeritud lasteaiakasvatajad lapsehoidjana tegutsemiseks läbima täiendava eksami. Õiguskantsler soovitas haridus- ja teadusministril analüüsida, kas lasteaiakasvatajatelt täiendava eksami nõudmine lapsehoidja kutsekvalifikatsiooni saamiseks on ikka õigustatud. Juhul, kui lasteaiakasvatajatele on otstarbekas anda lapsehoidja kutsekvalifikatsioon dokumentide alusel, tuleks Haridus- ja Teadusministeeriumil kui kutsenõukogu tegevuse üle järelvalvet teostaval organil teha Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogule ettepanek lapsehoiu valdkonna kutsekvalifikatsioonide tõendamise ja omistamise korra muutmiseks.
Käesoleval ajal on koolieelsetele lasteasutustele kehtestatud nõuded reguleeritud sotsiaalministri 1999. aastast pärineva määrusega „Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise-, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuete kinnitamine”.
„Ümaralaual sai selgeks, et lasteaiahoonetele ning nende maa-aladele esitatavad nõuded ei soodusta sugugi alati uute lasteaedade asutamist. Sotsiaalministril tuleks neid nõudeid vajadusel muuta, et mitte piirata ebamõistlikult uute lasteaiahoonete ehitamist või olemasolevatele hoonetele juurdeehituste rajamist”, ütles Allar Jõks.
Lisaks kolmele ministrile saatis Allar Jõks soovitused õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks Eesti Linnade Liidule, Harjumaa Omavalitsuste Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule. Õiguskantsler märkis, et ümarlaual toodi muude küsimuste hulgas välja aktiivne elamuehitus linnades ja linnadega piirnevatel aladel. Sageli ei ehitata koos uute elamurajoonide rajamisega piisavalt sotsiaalhooneid, sealhulgas lasteaedu. Planeerimisseaduse kohaselt on planeeringute seadusliku regulatsiooni eesmärgiks võimalikult paljude ühiskonna liikmete vajaduste ja huvide tagamine, samuti nõuab seadus nii maakonna kui üldplaneeringu kehtestamisel sotsiaalse keskkonna arengu vajaduste tasakaalustatud arvestamist. „Kohalikel omavalitsustel tuleb uute elurajoonide planeeringutes tunduvalt enam arvestada vajadusega sotsiaalsete ruumide, sealhulgas lasteaedade järele”, rõhutas Allar Jõks.
Õiguskantsler märkis omavalitsustele saadetud kirjades ka maavanema järelevalve vähesust. „Kuigi lasteaiakohtade puudus on terava probleemina avalikkuse tähelepanu all olnud juba mitme aasta jooksul, on maavanemate järelevalve olnud hämmastavalt ebapiisav, et mitte öelda olematu. Maavanema kohustus on avastada puudused kohaliku omavalitsuse töös ning teha kõik, et need puudused kaoksid”, ütles Allar Jõks. „Kavatsen võtta järelevalve ülesannete täitmise maavanemate poolt oma teravdatud tähelepanu alla”.
Õiguskantsler korraldas 8. novembril eelmisel aastal omal initsiatiivil Õiguskantsleri Kantseleis ümarlaua „Lasteaiakoht – kas igale lapsele?”, kus osalesid lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Riigikogu esindajatele ja rahvastikuministrile ka mitmete laste küsimustega tegelevate organisatsioonide ning kohalike omavalitsuste esindajad. Õiguskantsler lisas väljasaadetud märgukirjadele ka pikema kokkuvõtte ümarlauast, mille said ka kõik ümarlaual osalenud. Õiguskantsler loodab oma ettepanekute ja soovitustega arvestamist ning palub end nende täitmise käigust teavitada kolme kuu möödudes.