Õiguskantsler kutsub inimõiguste päeva puhul üles paremini teadma oma põhiõigusi

 


10. detsembril on rahvusvaheline inimõiguste päev.
Inimõiguste päeva puhul ilmub õiguskantsleri teatmik inimeste paremaks informeerimiseks põhiõigustest, õiguskantsleri ülesannetest ja kaebuse esitamise võimalustest.


„Seadusandja on andnud õiguskantslerile riigi õigusvalvuri rolli“, ütles Allar Jõks. „Õiguskantsler peab olema inimese ja riigi vahemees ning lepitaja. Kahjuks pean päevast päeva oma töös tõdema, et inimesed teavad vähe oma õigusi ja ei suuda enda eest seista“, märkis õiguskantsler.


„Veelgi enam – õigust ei tunne ja põhiõigusi ei austa ka paljud ametnikud. Seetõttu rakendatakse õigust valesti, kannatab põhiseaduslik kord ja rikutakse inimõigusi“, lisas Allar Jõks.


Õiguskantsler soovib, et Eesti inimesed tunneksid paremini põhiseadust ja oleksid  vajadusel võimelised kaitsma end riigivõimu omavoli eest.
„Eesti rahvas ei ole harjunud ega oska veel piisavalt põhiseadust kasutada. Veel kümmekond aastat tagasi kohtasin ka riigiametnike seas suhtumist, et põhiseadus ei peagi olema kõiges täidetav, põhiseadus on ideaal ja eesmärk. Nüüd peaksime olema noore riigi lapsekingadest välja kasvanud ja suutma põhiseadust reaalselt täita. Veel täna olen kohanud küsimusi, kas Eestis on ombudsman olemas?  Loodan, et Õiguskantsleri Kantseleis koostatud ja värskelt trükist tulnud infomaterjalist  saavad inimesed abi oma õiguste kaitsmisel ja õiguskantslerile avalduse esitamisel“, ütles Allar Jõks. „Kui inimene ei tea oma õigusi, siis ei saa ta neid ka kaitsta“


Õiguskantsler peab olulisteks edasiminekuteks mitmete uute seaduste vastuvõtmist  – riigi õigusabi seadus, ohvriabi seadus, soolise võrdõiguslikkuse seadus, tarbijakaitseseadus.


„Lõppeva aasta põhjal saan öelda, et inimeste õigusteadlikkus on tõusnud – üha enam laekub kaebusi politseile ja kohtutele, sealhulgas ka neis asjades, mida varem veel koduseinte vahele peideti, nagu perevägivald, kodune vägivald laste vastu. Samuti on sel aastal suurenenud avalduste hulk õiguskantslerile. Ametimehed täidavad üha paremini õiguskantsleri ettepanekuid“, hindas  Allar Jõks. „Kuid lisaks inimeste õigusteadlikkuse tõusule on vaja riigi poolt luua tõhusamaid mehhanisme, et inimesed saaksid oma õiguste eest seista. Riik on vaja pöörata näoga inimese poole ning ergutada nii iga kodanikku kui ka ametnikku põhiõigustest lugu pidama“, rõhutas õiguskantsler.  


Rahvusvahelise inimõiguste päeva puhul välja antud õiguskantsleri infobukletist saab teada, mis on õiguskantsleri ülesanded ja mille üle teostab kontrolli õiguskantsler kui ombudsman. Antakse juhatust põhiseaduse II peatüki kohta, kus on loetletud põhiõigused ja -vabadused.  Selgitatakse, mille kohta ja kuidas esitada avaldust ning kuidas õiguskantsler avaldust lahendab. Tuuakse mõned värvikad näited õiguskantsleri menetlustest ning tutvustatakse õiguskantsleri institutsiooni Eesti mudelit, mis on rahvusvahelises plaanis ainulaadne.
 
Õiguskantsleri teatmiku omanikuks võib alates järgmisest nädalast saada Õiguskantsleri Kantseleis Tallinnas Kohtu 8, teatmik on kättesaadav õiguskantsleri nõunike vastuvõttudel Pärnus, Tartus, Narvas, Jõhvis ja Sillamäel. Samuti jagatakse teatmikku  kõigil õiguskantsleri ja tema esindajate kontrollkäikudel ning kohtumistel.


Rahvusvaheline inimõiguste päev, mida tähistatakse 10. detsembril, on kantud juba sajandite eest tekkinud ja pärast Teist Maailmasõda  uue hingamise saanud inimõiguste kaitse ideest. Eestisse jõudis inimõiguste kaitse idee üle kümne aasta tagasi uue põhiseaduse vastuvõtmisega.


Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükk annab kaasaegse ja mahuka isikute põhiõiguste ja vabaduste loetelu. Sellega pakub põhiseadus Eesti kodanikele euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga võrreldavat kaitset.