Õiguskantsleri, Eesti Advokatuuri ja Justiitsministeeriumi esindajad arutasid ühisnõupidamisel õiguskantsleri praktikas tõusetunud õigusabi kättesaadavuse ja kvaliteedi probleeme. Otsustati kaardistada riigi õigusabi seaduse rakendamisel ilmnenud kitsaskohad ning kohtuda lahenduste leidmiseks edaspidi kolmepoolselt kord kvartalis.
„Inimesed on väga mitmetes avaldustes pöördunud õiguskantsleri poole nii riigi õigusabi kui ka muu õigusteenuse osas. Paljudel juhtudel ei ole õigusabi täna veel kõigile võrdselt kättesaadav, ning on avaldatud rahulolematust õigusabi kvaliteedi üle”, ütles Allar Jõks. „Õiguskantslerina olen sellistel juhtudel soovitanud pöörduda Advokatuuri aukohtu poole, kuid mul puudub tagasiside, millised on olnud tulemused”
4. jaanuariks kokkukutsutud ühisel nõupidamisel vahetati infot ning pandi alus pikemaajalisele kontaktile, mis võimaldaks regulaarselt arutada nii õigusabi kui ka muid vajalikke teemasid. Olulisemate küsimustena käsitleti õigusabi kättesaadavust, õigusteenuse kvaliteeti ja järelevalvet, advokaadi valikut advokaadi kohustuslikul osalusel, riigi õigusabi osutajate ringi ning Advokatuuri assotsieerunud liikme õigusi.
Riigi õigusabi seaduse kohaselt osutab riigi poolt määratud õigusabi Advokatuuri kuuluv advokaat. Väljaspool Advokatuuri asuvatele õigusbüroodele anti riigi õigusabi osutamiseks seadusega lihtsustatud võimalus saada Advokatuuri liikmeks. Eesti Advokatuuri juhatuse esimehe Aivar Pilve sõnul kasvas Advokatuur 2005. aastal 70 liikme võrra ning liikmeid on praegu 520, ületades kriitilist piiri. Sellest lähtuvalt peaks õigusabi olema kõigile kättesaadav. Samas märkis Pilv, et Advokatuur on kasvanud mitte niivõrd riigi õigusabi seadusest tuleneva võimaluse kasutamise tõttu – käesolevaks ajaks on eksami sooritanud 43 avalduse esitanust ligikaudu 10 isikut.
Advokatuuri-siseselt kehtivad advokaatidele väga ranged kutsestandardid ja eetikanõuded. Tegutseb aukohus, kus arutatakse ka neid juhtumeid, kus advokaat ei ole toime pannud otsest õigusrikkumist, kuid on eksinud kutse-eetika nõuete vastu. Aukohus tegutseb efektiivselt ja teeb otsused kiiresti ning need on sageli rangemad, kui oleksid kohtuotsused.
Advokatuuri esindajad tõid välja, et nii õigusabi kättesaadavusele kui ka kvaliteedile mõjub vahetult, et riigi õigusabi on alarahastatud. Advokatuuri hinnangul ei peagi riigi õigusabi olema tasustatud võrdselt muu õigusteenusega, kuid vahe võiks olla 2-3, mitte aga 7-8-kordne nagu täna. Samas jääb riigi õigusabile eraldatud raha igal aastal üle, raha on antud rohkem, kui seda on võimalik ära kasutada. Probleem on tasustamise süsteemis.
Samuti on ebapiisavalt reguleeritud nende kutsetegevus, kes osutavad õigusteenust väljaspool Advokatuuri. Seni ei ole selleks olnud piisavalt poliitilist tahet. Advokatuuri hinnangul on Advokatuurist väljapoole jäävate õigusteenuse osutajate tase sageli masendav ning palju on kaebusi juristide peale, kes ei ole Advokatuuri liikmed ning ei järgi advokaadile esitatavaid nõudeid.
Riigi ülesanne oleks selgeks teha, milline on soovitav Advokatuuri-välise tegevuse osakaal ja millisena soovib riik õigusabi turgu tervikuna näha. Kas koos peavad eksisteerima kaks süsteemi või tagatakse õigusteenuse kvaliteet siiski läbi Advokatuuri kuulumise. Advokatuuri hinnangul puudub pärast riigi õigusabi seaduse vastuvõtmist ja advokatuuriseaduse muudatusi kahe paralleelse struktuuri tegutsemiseks mõistlik põhjendus ja vajadus.
Justiitsministeeriumi asekantsleri Margus Sarapuu hinnangul on Riigikogu õigusabi teemat palju arutanud ja teinud väga teadlikke otsuseid. Rohkemaks ei ole poliitilistel jõududel seni jätkunud konsensust. Justiitsministeeriumi esindajad märkisid, et riik on väljapoole Advokatuuri jäävatele õigusteenuse osutajatele kehtestanud õigusalase kõrghariduse nõude kohtus esindamise puhul. Justiitsministeerium toetab, et riigi õigusabi andmisel tegutseb monopol, sest eesmärk on tagada kvaliteetne õigusabi. Ministeerium leiab, et lisaks õigusabi kvaliteedile on oluline ka kogu süsteemi administreerimine, ning seda on efektiivsemalt võimalik teha ühe suure partneriga.
Asekantsler Margus Sarapuu puudutas arutelul sarnaselt Advokatuuri esindajatega samuti riigi õigusabi tasustamise küsimust, rõhutades, et uue tasustamise süsteemi kehtestamise peamiseks põhjuseks oli varasema süsteemi puhul levinud töötundide juurdekirjutamine. Asekantsler märkis, et 2005. aasta rahaliste vahendite ülejääki oluliselt mõjutavaks teguriks oli lisaks madalatele tasumääradele ka kriminaalmenetluses lihtmenetluste järsk kasv. Olukorrale reageeriti kiiresti ning juba 2005. aasta teisel poolel muudeti tasustamissüsteemi senisest paindlikumaks ja tõsteti tasumäärasid, mille tulemusena suurenevad kulutused õigusabile märgatavalt riigieelarves ettenähtud tasemeni.
Justiitsministeeriumi esindajad tõid välja, et ka Euroopa Komisjoni Peadirektoraadis on arutatud elukutsete vaba konkurentsi ja piiranguid vabadele elukutsetele ning leitud, et Eestis kehtiv Advokatuuri kutseteenuse korraldus ei ole liiga jäik. Komisjon on soovitanud, et kliendid teaksid alati teenuse hinda. Reaktsioonina Euroopa Komisjoni sellisele soovitusele jõustus 2006.aasta 1. jaanuaril advokatuuriseaduse § 52 lõike 2 uus sõnastus, mille kohaselt ei loeta reklaamiks muu hulgas ka andmeid advokaadi poolt osutatavate õigusteenuste hinnakirja kohta.
Õiguskantsler Allar Jõksi hinnangul on probleemid riigi õigusabi kättesaadavusest ja kvaliteedist reaalselt olemas. „Kuid kui otsustamist vajab õigusabi osutajate ring, on selleks tarvilik poliitiline tahe”, ütles Allar Jõks. „Kui praegu riigi õigusabi eest advokaatidele makstava tasu süsteem ei taga riigi õigusabi jõudmist inimeseni, siis tuleb selle teema juurde tagasi tulla ning tasustamissüsteem ja metoodika üle vaadata”, märkis õiguskantsler.”Riigi õigusabi korraldus kehtival kujul on eesmärgipärane ainult sel juhul, kui seda piisavalt finantseeritakse”, rõhutas õiguskantsler.
Õiguskantsler tegi ettepaneku kohtuda kolmepoolselt kord kvartalis, et keskenduda lahendamistvajavatele probleemidele. Eesti Advokatuuril on ülevaade kaebustest, millega on pöördutud aukohtu poole. Riigi õigusabi kättesaadavuse ja kvaliteedi osas laekunud kaebustest koostavad ülevaate ka õiguskantsler ja Justiitsministeerium.