NÄDALA SÜNDMUS 1. juuni 2006
Õiguskantsler koos nõunikega tegi 31. mail kontrollkäigu SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikusse.
Õiguskantsleri hinnangul on Psühhiaatriakliinik tasemel ning kiiret psühhiaatrilist abi andev asutus professionaalse ja motiveeritud personaliga ning heade sanitaartingimustega.
Õiguskantsler tuvastas kontrollkäigul ka rikkumisi: isikule määratakse tahtest olenematut ravi ilma sisulise kohtuistungita; advokaat ei selgita patsiendile piisavalt tema õigusi ja edasikaebamise korda. Palatites on ruumikitsikus, patsientidel puudub võimalus hoida isiklikke asju viisil, mis tagaks nende säilimise. Psüühiliste erivajadustega isikutele ei ole rehabilitatsiooniteenus erinevates omavalitsustes võrdselt kättesaadav.
Põhja- Eesti Regionaalhaigla koosseisu kuuluv Psühhiaatriakliinik on sihtasutus, mille asutajaks on riik ning mille peamised teeninduspiirkonnad on Harju, Lääne-Viru, Pärnu, Lääne maakonnad ja saared. Kliinik osutab ööpäevaringset plaanilist ja vältimatut psühhiaatrilist abi. Peamisteks psühhiaatrilise ravi põhjusteks on psühhootilised ja meeleoluhäired. 2005. aastal hospitaliseeriti kliiniku 8 osakonnas kokku 3137 haiget ning ambulatoorseid arsti vastuvõtte oli 50 432. Psühhiaatriakliinikus on 343 töötajat, sealhulgas 49 arsti, 95 õde, 127 hooldustöötajat, 15 psühholoogi, 7 tegevusjuhendajat ja 49 muud töötajat.
Asutused, kus isikute võimalused oma õigusi kaitsta võivad olla piiratud, on põhjendatult õiguskantsleri erilise järelevalve all – lasteasutused, kaitseväeosad, kinnipidamisasutused, hoolekande- ja tervishoiuasutused. „Kindlasti kuulub minu erilise järelevalve alla ka psühhiaatrilist abi vajavate isikute õiguste kaitse”, ütles Allar Jõks. „Õiguskantslerina pean psühhiaatrilist ravi vajavate patsientide õiguste kaitset väga oluliseks valdkonnaks oma töös, sest nn kinnistes või poolkinnistes asutustes viibivate isikute võimalused oma õiguste eest seismiseks on märgatavalt piiratumad tavakodaniku võimalustega võrreldes. Psühhiaatrilist abi pakkuvates tervishoiuasutustes rakendatavate isiku põhiõigusi piiravate meetmete proportsionaalsust ja õiguslikku põhjendatust on oma tegevuses kontrollinud ka teiste Euroopa riikide, näiteks Soome, Rootsi ja Poola ombudsmanid”, märkis õiguskantsler.
Kontrollkäigul Psühhiaatriakliinikusse tõdes õiguskantsler psühhiaatrilise abi osutamise kõrget taset. „Oma vahendite ja võimaluste juures on raviasutus hästi hakkama saanud”, ütles Allar Jõks. „Valdav osa probleeme tuleneb puudustest mitte niivõrd kliiniku, kuivõrd teiste ja kõrgemate vastutajate töös. Kliiniku personal on professionaalne ning motiveeritud, personalile tehakse palju lisakoolitusi. Positiivsena paistis silma sanitaartingimuste hea tase kliinikus”, märkis õiguskantsler.
Allar Jõks hindas asjaolu, et abi on võimalik saada kiiresti. „Igal tööpäeval on olemas valvepsühhiaater ning inimene saab kiirelt abi. Seega ei täheldanud ma, et pikad ootejärjekorrad psühhiaatri vastuvõtule võiksid kaasa tuua olukorra, kus isik saab abi alles siis, kui ta satub haiglasse tahtest olenematu ravi korras”, ütles õiguskantsler.
„Tunnustust väärib ka asjaolu, et psühhiaatriakliinikus ei osutata tasulisi teenuseid. Seega ei soodustata olukorda, kus patsiendil on võimalik osta endale koht järjekorras ning abi saamist ning võrdset kohtlemist ei seata sõltuvusse isiku rahakoti paksusest”, nentis Allar Jõks.
Õiguskantsler tuvastas kontrollkäigul ka mitmeid rikkumisi.
„Isikule tahtest olenematu ravi määramisel ei toimu sisulist kohtuistungit, esindaja tuleb koos kohtunikuga alles siis, kui inimene on juba kliinikus, tihti ka alles pärast tahtest olenematu ravi määruse tegemist. Samuti ei kõnele esindaja patsiendiga ja ei tutvu tema dokumentidega, vaid osaleb formaalselt kohtuistungil”, kirjeldas õiguskantsler. „Pean seda üsna raskeks isiku põhiõiguste rikkumiseks. Põhiseaduse kohaselt ei tohi kedagi vahi all pidada üle 48 tunni ilma sellekohase kohtu loata. Seega juhul, kui on vajadus jätkata isiku tahte vastaselt ravi üle 48 tunni, peab selleks igal juhul olema kohtu luba, see tähendab, et isik tuleb kohtu poolt ära kuulata, sisuliselt arutada ning tahtevastaseks raviks kohtu poolt luba anda 48 tunni jooksul. Sellest nõudest tuleb kinni pidada rangelt, mitte ainult võimalusel”, rõhutas õiguskantsler. „Samuti ei selgita advokaat patsientidele piisavalt nende õigusi, näiteks edasikaebamise korda”, märkis õiguskantsler.
Puudusena tõi õiguskantsler esile ka ruumikitsikust. „Ei saa normaalseks pidada olukorda, kus palatis on 4-5 patsienti, seda eriti psüühiliste erivajadustega isikute puhul”, selgitas õiguskantsler. „Kui vastuvõtuosakonnas on naispatsiendi voodi koguni ühiskasutuses olevas televiisoriruumis, siis tuleb riigil enda omandis oleva kliiniku eelarve ja ruumivõimalused üle vaadata”, ütles Allar Jõks. „Samuti puudub patsientidel võimalus hoida oma isiklikke asju viisil, mis tagaks nende säilimise, näiteks lukustatud kappides”, täheldas õiguskantsler.
Õiguskantsler pidas puudujäägiks ka juhtumikorralduse puudumist kliinikus. Kliinik ei osuta juhtumikorralduse teenust ise, vaid vajadusel suunatakse isik vastava teenuse osutaja juurde. See tähendab, et patsient ei saa juhtumikorralduse kaudu pakutavat tugiteenust, hooldust ning vastavate haiguste ravi kohapeal ja psühhiaatriaravil viibimise ajal. Õiguskantsler peab ülimalt oluliseks, et psüühikahäirega isikule oleks juhtumikorralduse teenus võimalikult kergelt kättesaadav. Selline teenus aitab isikul hoolimata oma haigusest ühiskonnas osaleda, samuti vähendab tulevikus võimalusi aktiivravile sattumiseks, eriti just tahtest olenematu ravi korras. Seetõttu peab Allar Jõks vajalikuks käivitada juhtumikorraldus ka kliinikus ning alustada teenuse osutamisega juba isiku ravil viibimise ajal. Teenuse saamine muu teenuseosutaja käest võib õiguskantsleri hinnangul piirata isiku võimalusi seoses teenuseosutajale ligipääsu keerukusega.
Samuti peab õiguskantsler puudulikuks psüühiliste erivajadustega inimeste rehabilitatsiooniteenust ühiskonda taaslülitumiseks, märkides ootejärjekordi ning rehabilitatsiooniplaani erineval tasemel täitmist erinevates omavalitsustes. „Ootejärjekordade pikkus on kohati kuni kolm kuud. Selle ooteaja on patsiendid kas põhjuseta haiglas või virelevad tänaval ja varjupaikades, kui neil ei ole elukohta, oodates kompleksset rehabilitatsiooniteenust ning abi sotsiaalsete probleemide lahendamisel”, ütles Allar Jõks. „Rehabilitatsiooniteenuse osutamise tase omavalitsustes väga erinev, mõnes omavalitsuses lausa olematu. On lubamatu, et psüühiliste erivajadustega isikute taastoomine ühiskonda ning selleks vajaliku abi kättesaadavus sõltub sellest, kus on inimese elukoht”, oli õiguskantsler kriitiline.
Psühhiaatriakliinikus läbiviidud kontrollkäigu tulemusena koostab õiguskantsler aruande, mille teeb teatavaks nii kliinikule kui ka asjassepuutuvatele ametkondadele, ning formuleerib vajadusel ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.