Õiguskantsler on seisukohal, et kehtestatud kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärad on vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega, mistõttu tegi õiguskantsler Vabariigi Valitsusele ettepaneku viia need määrused põhiseadusega kooskõlla.
Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Turbaliit ja Eesti Keemiatööstuse Liit esitasid õiguskantslerile taotluse kontrollida, kas alates 2013. aasta aprillist rakenduvad maavara kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärad on kooskõlas põhiseadusega.
Valitsus kehtestas 2009. aastal kõnealused keskkonnatasu määrad etteulatuvalt aastateks 2010-2015, kuid eelmise aasta oktoobris otsustati vastu võetud määrusi muuta, tõstes uue määrusega kaevandamisõiguse tasumäärasid ja osasid vee erikasutusõiguse tasumäärasid alates 2013. aasta aprillist kavandatust kiiremini ning ulatuslikumalt. Esialgse plaani kohaselt oleks 01.04.2013 kuni 01.01.2015 vastavaid keskkonnatasusid tõstetud 2 korral ca 5%, uue määruse kohaselt tõstetakse tasu 3 korral ca 20%.
Õiguskantsler rõhutab, et ta ei sea kahtluse alla riigi õigust nõuda loodusvarade kasutamise eest keskkonnatasu. Õiguskantsleri hinnangul on riigil põhiseadusest tulenev kohustus tagada loodusvarade säästlik kasutamine ja nõuda keskkonnakahju hüvitamist ning üldjuhul on keskkonnatasud igati õigustatud abinõud nende eesmärkide saavutamiseks. Muudatused keskkonnatasude regulatsioonis peavad aga õiguskantsleri sõnul olema kooskõlas põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega.
Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku Hent Kalmo sõnul kehtestas valitsus 2009. aastal keskkonnatasu määrade tõstmise graafikud, mille alusel võisid ettevõtjad oma kulusid ja investeeringuid planeerida, sealjuures eeldades, et tasusid ei muudeta ettevõttele kahjulikus suunas enne 2015. aastat. „Võimalus näha ette kaevandamistasude muutumist viie aasta lõikes võis mõjutada kaevandamislubade ja vee erikasutuslubade omanike investeerimisotsuseid ning otsuseid, mis puudutavad pikaajaliste lepingute sõlmimist,“ selgitas Hent Kalmo. Seetõttu leidis õiguskantsler, et ettevõtjatel tekkis põhiseadusega kaitstud õiguspärane ootus 2009. aasta määrustes kehtestatud tasumäärade püsimajäämise suhtes.
Määrates 2009. aastal kindaks tasumäärade tõusu etteulatuvalt viieks aastaks, pidi valitsus arvestama, et annab sellega ettevõtjatele siduva lubaduse tasude kujunemise osas. Õiguskantsleri hinnangul saab sellises olukorras tasumäärade graafikut muuta üksnes olukorras, kus esineb erakordseid asjaolusid, millega valitsus ei saanud 2009. aastal arvestada. Keskkonnaminister leidis, et sellisteks erakordseteks asjaoludeks on see, et Eesti majandus on pärast 2009. aastat taas kasvamas ning majanduskasvu jätkudes suurenevad ka kaevandatavad maavara kogused, mistõttu peab loodusvarasid tõhusamalt kasutama. Õiguskantsler leidis aga, et Eesti majanduse ja maavarade kaevandusmahtudes ei ole toimunud ega prognoosita arenguid, mida valitsusel polnud võimalik 2009. aastal ette näha. Samuti pole õiguskantslerile teadaolevalt alates vaidlusaluste määruste kehtimahakkamisest Eesti üldine maavaravaru olukord järsult halvenenud.